IGOR TARO UKRAINA SÕJAPÄEVIK Kreml jandib hädiste noornatsidega ajal, kui Venemaal lõõmavad naftahoidlad (1)

Leegid ja suits Brjanski kohal Venemaal, kus süttis eile korraga kaks kütusehoidlat. Foto: Anonüümne allikas / AP / Scanpix
Igor Taro
Copy

Venemaa presidendi Vladimir Putini jaoks on kehv märk, et Kreml saab teatada vaid väidetavate telepropagandisti tapmisplaaniga noornatside tabamisest, kuid ei suuda takistada kütusemahutite ja sõjaväeosade lõõmamist mitmel pool riigis, kirjutab Ukaina sõja eilsete sündmuste ülevaates Igor Taro.

Donbassi nn suurpealetung on alates väljakuulutamisest kulgenud maastikul küllaltki loiult, kuigi Venemaa okupatsioonijõud avaldavad survet kogu rinde ulatuses. Sellest võib järeldada, et peale kaheksa aasta jooksul üles ehitatud kaitse on ukrainlased suutnud hästi korraldada ka manööverkaitse uutel suundadel, kus Vene väed kannavad lihtsalt liiga palju kaotusi, et edeneda suurtel kiirustel ja hulgakaupa.

Venemaa lääneoblasteid kimbutavad «tundmatud lendavad objektid» või diversandid, Ukraina peastaap traditsiooniliselt ei kommenteeri teisel pool Vene piiri Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastis toimuvat.

Vene okupatsioonijõudude kaotused olid Ukraina peastaabi andmeid hommikuse seisuga järgnevad: ründajaid 21 900, tanke 884 (lisandus 11), soomukeid 2258 (lisandus 20), suurtükke 411 (lisandus 3), raketiheitjaid 149 (lisandus 2), õhutõrjesüsteeme 69, lennukeid 181 (lisandus 2) ja helikoptereid 154. Nagu numbrid näitavad, paistab justkui vaibumise märke, aga samas ei saa ühe päeva arvudest teha kaugeleulatuvaid järeldusi ning rajada pikaajalisi prognoose.

Harkivi kandis koonduslaager

Harkivis tabasid massiivsed raketilöögid Dergatši piirkonda – just see suund Harkivi põhjaosas, kust ukrainlased hiljuti mitu küla vabastasid. Aga nagu märkisin, jäi põhja veel pikalt väljaulatuv Vene okupantide kontrollitav n-ö hammas, mis mädaneb hirmsasti.

Kirdes on Vene okupandid vabastanud ühe tehase kogu sisustusest ja tehnikast, mis viidi ilmselt Venemaale. Asemele on korraldatud midagi koonduslaagri tüüpi paik, kus hoitakse n-ö kahtlaseid kohalikke elanikke ning veendakse neid tegema koostööd ja mobiliseeruma Russki Miri kaitsele.

Paistab, et Lenin on muutunud Putinile nii vastumeelseks, et ta on võtnud nõuks korraldada kogu maa deelektrifitseerimise.

Eks see natuke Vene tsivilisatsiooni olemust kirjelda – kõik ühingud muutuvad neil komparteideks ning uued vallutatud territooriumid Gulagi filiaalideks.

Seda Gulagi-sõnumit tõid okupantide raketid viide kohta üle Lääne- ja Kesk-Ukraina. Tegu oli raudteejaamade ja oluliste raudteesõlmedega. Rünnati elektrialajaamasid, mis annavad kontaktvõrgule toidet ning muud olulist taristut. Paistab, et Lenin on muutunud Putinile nii vastumeelseks, et ta on võtnud nõuks korraldada kogu maa deelektrifitseerimise.

Mingi provokatsioon toimus ka Sumõ oblastis, mis on okupantidest muidu tühi, kuid Ukraina piiriküla pihta oli lastud – piltide järgi otsustades – pigem suurekaliibrilise miinipilduja kui suurtükiga.

Izjumi operatiivsuund nägi välja sarnane eelmistele päevadele selle vahega, et Zavodõ külast anti Vene okupandile korralikult koslepit. Kapten Kapusta (tõlkes Kapsas – I. T.) andis põleva venelaste lahingumasina kõrvalt teada, et mingit au ja kuulsust neile Ukrainast ei tule, ainult häving ja surm. Võib oletada, et okupantide indu on Andrijivka-Velõka Komišuvahha koridoris see tuline seik pisut jahutanud.

Vene väed proovisid ka otse lõunasse Barvinkove poole roomata eilse Dibrovne-Kurulka suuna kõrvalt läbi Novo-Dmõtrovka, kuid seal anti neile ka vastu näppe. Tuli tagasi roomata.

Ukraina päästjad kandmas 91-aastast Klavidijat, kes põgenes Sjeverodonetskist, eile rongile Pokrovski jaamas Donetski oblastis.
Ukraina päästjad kandmas 91-aastast Klavidijat, kes põgenes Sjeverodonetskist, eile rongile Pokrovski jaamas Donetski oblastis. Foto: Leo Correa

Põhjapool Balaklija piirkonnas on alla tulistatud Su-34 lennuk, mis sütitas omakorda lendurite patriotsimi, kes maandusid okupeeritud aladel. Seega neid kätte ei saadud, aga mainiti, et tulekera järgi otsustades ei pea nad Venemaa kehva teenuste kvaliteedi pärast pikalt kannatama.

Oskili veehoidlast teisel pool on okupandid eilse Jatskivka ebaõnnestumise järel võtnud suuna Korovi Jari peale, aga seal varitses ka seekord neid ebaõnn.

Kokkuvõttes jätkavad sellel operatiivsuunal 160 okupanti, 3 tanki, 4 lahingumasinat, 2 suurtükki ja 2 drooni oma võitlust põrgus.

Nõupidamine lõppes kärgatusega

Sjeverodonetski operatiivsuunal proovisid okupandid pidada nõu Kreminna linnavalitsuse hoones, kuid juhtumisi toimus seal pauk. Ukraina pool pakub sellisteks puhkudeks alati ulmelisi versioone, nagu gaasiplahvatus või hooletu tulega ümberkäimine.

Pauk olevat olnud nii kõva, et kilekottidesse pole midagi pakkida. Lisaks okupantidele olevat seal osalenud ka mõned kohalikud kollaborandid ja neid ikka leiab venemeelse n-ö opositsioonibloki ridadest.

Popasna lähistel tegi Ukraina suurtükivägi kevadkülvi Vene okupantide väljakaevatud vagudesse. Ukraina kahurid puistasid neile ka mulda peale.

Igas suuremas asulas on olnud üks-kaks inimest, kes on kallaletungijatele teed näidanud, mõnikord kaudtuld korrigeerinud ja soovinud koostööd teha. Varem oli Ukraina selliste tegelaste suhtes üsna jõuetu ja nii suutsid nad valimistel osaledes siiani iga kord kohalikul tasandil võimule trügida. Nüüd kehtivad sõjaaja seadused ning kollaborandid jäävad samamoodi tule alla, nagu ka okupatsiooniarmees sõdijad.

Popasna lähistel tegi Ukraina suurtükivägi kevadkülvi Vene okupantide väljakaevatud vagudesse. Ukraina kahurid puistasid neile ka mulda peale.

Ukraina üksused kindlustavad positsioone Zaporižžja oblastis.
Ukraina üksused kindlustavad positsioone Zaporižžja oblastis. Foto: Zaporižžja oblastivalitsus / Reuters / Scanpix

Ega seda ei maksa muidugi arvata, et Vene okupandid muudkui väetavad Ukraina mulda oma lühikeseks kujunenud lepingusuhtega ning ukrainlased samal ajal ei sure. Klassikaline suhe ründava-kaitsva poole vahel on kolm ühele, kuigi see võib muutuda. Isegi kui suhe on teistsugune, langeb ka ukrainlasi neis võitlustes iga päev.

Donbassi rindel, mis ulatub Popasnast Vuhledarini oli endisest loium päev. Kuus okupantide pealetungi, hävitatud neli tanki, viis suurtükki, 13 ühikut soomustehnikat. Ukrainalsed väidavad, et alla tulistati kaks lennukit ja kolm Orlan-10 drooni.

Mariupolist leiti järjekordne ühishaud

Mariupoli kandist on satelliitluure abiga avastatud kolmas massihaud Starõi Krimmi asula piirkonnas linnast põhjas. See on mitmesajameetrine kaevik.

Venelased väitsid, et nad pakuvad humanitaarkoridori Azovstalist väljuvatele tsiviilisikutele, kuid kokkulepet selleks Ukraina poolega ei tehtud. Pealegi on Venemaa seni selles osas pidevalt petnud. Ka nüüd käis samal ajal suurtükituli ja lennukipommide rahe.

Ukraina poolel on ajakirjanik Juri Butussov pakkunud välja hullumeelse idee Mariupoli kaitsjate ja tsiviilisikute väljakauplemiseks. Tema hinnangul tuleks Ukrainal hõivata Transnistria ning võtta sealne Vene sõjaväekontingent sõjavangi. Arvata võib, et Transnistrias asuv kontingent pole mingi eliitväeosa, vaid pigem salakaubandusele katuse pakkumisest elatuv seltskond.

Mees sõidab jalgrattaga keset rususid Mariupolis.
Mees sõidab jalgrattaga keset rususid Mariupolis. Foto: Aleksandr Jermotšenko / Reuters / Scanpix

Samas olevat seal korralikud moonalaod. Selleks peaks muidugi mingi kokkuleppe Moldovaga tegema ja neile oleks see ajaloolise akna võimalus – saada lahti Vene armee jäänukitest.

Zaporižžja operatiivsuunal on Vene okupantsiooniüksused edenenud Novomlõnivka poolt Velõka Novosilka poole ja koondavad sinna märkimisväärseid jõudusid edasiseks rünnakuks. Seal on samuti tekkinud väljaulatuv hammas Huljaipolest paarikümne kilomeetri kaugusel. Tavaliselt muidugi lõpeb Vene soomustehnika üksuste koondumine sellega, et nad kõik satuvad Tšornobajevkasse, kus nad pilbasteks pommitatakse, aga hetkel ei maksa veel hõisata, sest hommik on alles noor.

Ukraina vägi keskendubki oma vasturünnakutes eelkõige neile piirkondadele, kus on võimalik hoida ära tsiviilelanikkonna tapmist.

Sama operatiivsuuna läänetiival käis Vene okupantidel rutiinne tegevus Ukraina lippude mahavõtmise ja punalippude üles riputamiseks, marionettjuhtide määramiseks kollaborantide hulgast ning katsed kehtestada seal oma rubladega punavõimu. Üsna kindlalt harrastatakse seal ka kõiki Butša-stiilis jälkusi – selle kohta tuleb praegu vaid üksikuid tunnistusi, kuid piirkonna vabastamine avab ilmselt koleda vaatepildi.

Mõkolajivis lootust raketirünnakute vähenemiseks

Hersonis on kaks märkimisväärset edasiminekut. Pärast viie piiriasula vabastamist Mõkolajivi oblastis ning lisaks seitsme asula vabastamise järel Hersoni oblastis otseteel Mõkolajivist Hersonisse võivad raketirünnakud Mõkolajivi linnale harvemaks osutuda.

Seni jõudis Ukraina vägi Vene üksused nii kaugele eemale lükata, et iga Grad-rakett enam suurde linna ei ulatuks. Nüüd peaks olema ka Uraganide 35-40 kilomeetrine laskeulatus liiga napp. Paistab, et Ukraina vägi keskendubki oma vasturünnakutes eelkõige neile piirkondadele, kus on võimalik hoida ära tsiviilelanikkonna tapmist.

Eile osutatud kahe rünnakukoridori osas Krõvõi Rihi suunal käivad ettevalmistused edasi ning päeva jooksul oli ka mitmeid tulelööke, sealhulgas isegi Krõvõi Rihi eeslinnade lähistele.

Pesu kuivab eile mürsutabamuse saanud maja ees Huljaipoles Zaporižžjast kagus.
Pesu kuivab eile mürsutabamuse saanud maja ees Huljaipoles Zaporižžjast kagus. Foto: ED JONES

Ukraina kipub seal sõdima asümmeetriliselt, tekitades vastasele probleeme n-ö tootmisahelas, nii et ei peaks tingimata otsekontakti asuma.

Transnistria küsimus on ühtäkki muutunud akuutseks, kuna seal toimus ööpäeva jooksul juba kaks plahvatust. Ei ole päris selge, mis nende aktidega on soovitud saavutada, kui mitte suuremat tähelepanu piirkonnale Venemaalt. Eespool juba pisut kirjutasin sellest ideest, kuidas Transnistria Mariupoli vastu vahetada, kuid ilmselt pole Venemaal huvi kaupa teha. Nad arvavad, et võtavad nagunii kõik, sest kõik on nende oma.

Naftahoidlad ja sõjaväeosad lõõmavad

Kõik tahavad muidugi teada, mis juhtus Brjanskis naftamahutitega, millest üks oli sõjaväeosas ja teine tsiviilettevõtte territooriumil. Keeruline arvata, kuid kümneminutilise vahega need teineteisest kilomeetrite kaugusel asuvad objektid plahvatasid. Ei paista tõenäoline, et mõlemas kohas juhtub samaaegselt kõige tõsisemate tagajärgedega riski realiseerumine.

Ukrainal pole hoolimata mittekommenteerimisest põhjust kurvastada. Suurema põlengu kohta vahendati infot ka Ussurisski sõjaväebaasist Kaug-Idas. Brjanskis hakkas aga eile hommikul kiiruga lagunema raudtee.

Samal ajal teatas FSB kuritegeliku natsijõugu tabamisest, kes olevat Ukraina eriteenistuste käsul kavatsenud tappa Venemaa tuntud telesaatejuhi Vladimir Solovjovi.

Eks ta selline paha märk igatepidi ole – FSB raporteerib õnnestumisest mingite noornatsidega, kes näevad välja nagu külateatri näitlemispraktikandid odavate rekvisiitidega. Ja samal ajal põlevad neil tagahoovis naftahoidlad ja sõjaväeosad. Kas on FSB nii loll või Ukraina nii tark. Vladimir Putini jaoks on mõlemad variandid halvad.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles