UNESCO maailmapärandi komitee 45. istung Venemaal lükati edasi

UNESCO andmetel on Kiievis sõjategevuse tõttu kannatada saanud ka mailmapärandi hulka kuuluvad sakraalehitised. Foto: Cara Anna

21. aprillil otsustas maailmapärandi komitee büroo algselt 19.-30 juunil Venemaal Kaasanis toimuma pidanud istungi edasi lükata, täpsustamata aega ja kohta.

8. aprillil tegid 46 samameelse riigi UNESCO esindused ühise avalduse, et kui tänavust Venemaal Kaasanis toimuvat maailmapärandi konventsiooni komitee istungit ei viida üle neutraalsele pinnale või kui seda juhatab Vene saadik, siis boikoteeritakse üritust. Samasuguse kirja saatsid maailmapärandi komitee liikmetele ka 41 UNESCO rahvuslikku komisjoni, teatas UNESCO Eesti esindus.

UNESCO maailmapärandi komitee seisab hea maailmapärandi konventsiooni tõhusa rakendamise eest maailmas. Oma iga-aastastel kohtumistel hindab komitee muu hulgas maailmapärandi paikade seisukorda, otsustab uute kannete üle maailmapärandi nimekirja ja ohustatud pärandi nimekirja ning haldab maailmapärandi fondi. Hetkeseisuga kuulub maailmapärandi nimekirja 1154 kultuuri- ja looduspärandi paika kogu maailmast. 52 neist loetakse ohustatud pärandiks. Eestist kuulub maailmapärandi nimekirja kaks kannet – Tallinna vanalinn ja Struve meridiaanikaar.

UNESCO maailmapärandi komiteesse on praegu valitud järgmised 21 maailmapärandi konventsiooni osalisriiki: Venemaa (esimees), Egiptus, Etioopia, Argentiina, Belgia, Bulgaaria, Kreeka, India, Itaalia, Jaapan, Katar, Mali, Mehhiko, Nigeeria, Omaan, Rwanda, Saint Vincent ja Grenadiinid, Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika, Sambia ja Tai.

UNESCO teeb järelevalvet hävitatud ja kannatada saanud kultuuripärandi üle Ukrainas. 14. aprilli seisuga on UNESCO andmetel Ukrainas sõja ajal hävitatud või kahjustada saanud 47 sakraalehitist, 9 muuseumi, 28 ajaloolist paika, 3 teatrit, 12 monumenti ja 3 raamatukogu.