Kasahstan keelab Vene telediktoril Keosajanil riiki sisenemise (1)
Kasahstan noomis Kremli-meelset telediktorit, kes väitis YouTube'i videos, et Kasahstan on pärast Vene vägede Ukrainasse tungimist hakanud Moskvast eemalduma.
Kesk-Aasia rikkaimal riigil Kasahstanil on Venemaaga pikk maapiir, riigis elab suur vene vähemus ning jaanuaris oli ta sunnitud rahutuste mahasurumiseks kutsuma appi Venemaa juhitava Kollektiivse Julgeolekuleppe Organisatsiooni (KJLO) väed.
Ukraina sõja küsimuses on 19 miljoni elanikuga riik aga neutraalseks jäänud ning viimasel ajal on Kasahstanis kahanenud ka 9. mai kui Vene presidendi Vladimir Putini jaoks äärmiselt suure sümboolse laenguga tähtpäeva staatus.
Kasahstani välisministeerium levitas kolmapäeva õhtul avaldust, milles öeldi, et Vene telediktori Tigran Keosajani märkused mürgitavad heanaaberlike suhete õhkkonda.
«Ma usun, et ta kantakse nende isikute nimekirja, kelle sisenemine Kasahstani ei ole soovitatav,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Aibek Smadijarov.
Keosajan arutles YouTube'is endiste Nõukogude Liidu riikide reaktsiooni üle Venemaa sissetungile Ukrainasse.
«Kasahhid, vennad. Mis tänamatus see on?» nõudis ta teate peale, et Kasahstan ei kavatse 9. mail paraadi sõjaväeparaadi korraldada.
«Vaadake tähelepanelikult Ukrainat, mõelge tõsiselt järele,» hoiatas ta.
«Kui te arvate, et võite olla ka edaspidi sellised kavalad eeslid ja sel ei ole mingeid tagajärgi, siis te küll eksite. Rong hakkab lahkuma. Te võite veel peale jõuda. Viimasesse vagunisse.»
Kasahstani välisministeeriumi sõnul on taolised avaldused üksnes vesi nende veskile, kes ei poolda Kasahstani ja Venemaa strateegilist partnerlust.
AFP ei saanud neljapäeval välisministeeriumilt kinnitust, kas Keosajan on juba musta nimekirja kantud.
Tema naine Margarita Simonjan, kes on riikliku telekanali Russia Today peatoimetaja, tõstatas hiljuti küsimuse, miks Venemaa «päästis» Kasahstani, saates sinna KJLO väed.
Simonjani avaldus oli reaktsioon Kasahstani välisministri Muhtar Tleuberdi teatele, et riik ei kaalu Moskva eeskujul Ida-Ukraina separatistlike «vabariikide» iseseisvuse tunnustamist.