Šveitsist leitud ihtüosauruse kivistised viitavad mereeluka seni teadmata suurusele

Hiiglaslikud ihtüosaurused (paremal) domineerisid maailmameres 200 miljonit aastat tagasi. Foto: Heinz Furrer/zürichi ülikool/swns/scanpix

Šveitsi Alpidest leitud kolme ihtüosauruse kivistised, mille juurde kuulub ka suurim seni leitud selle liigi esindaja hammas, viitavad, et hiiglaslik ürgmere roomaja võis olla seni arvatust pirakam, selgub värskest uuringust.

Pikliku keha ja väikese peaga mereelukad kaalusid kuni 80 tonni ja kasvasid 20 meetri pikkuseks, olles seega ajaloo ühed suurimad loomad. Nad tekkisid 250 miljonit aastat tagasi varajasel triiase ajastul. Kui nende väiksemad delfiini meenutavad alamliigid elasid veel umbes 90 miljonit aastat tagasi, siis hiiglaslikud ihtüosaurused surid välja juba 200 miljonit aastat tagasi.

Erinevalt dinosaurustest on säilinud väga vähe ihtüosauruste fossiile ning varem on leitud vaid üks hiidihtüosauruse hammas. Kõnealused kolm fossiili leiti 2800 meetri kõrguselt Šveitsi Alpidest juba aastatel 1976–1990, kuid teadlased hakkasid neid detailselt analüüsima alles hiljuti.