IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Venemaa ei suuda Hersonis korraldada isegi usutavaid propagandakaadreid rahva poolehoiust

Kui seni oleme kuulnud, kuidas Vene okupatsioonivägi üritab kõigest jõust saavutada tulemusi 9. maiks, siis praegune olukord pigem viitab sellele, et isegi võidukaid jäädvustusi on selleks ajaks keeruline Ukrainast Moskvasse saata, kirjutab Igor Taro eilse sõjapäeva kokkuvõttes.

Vene okupandid on lasknud suuremas koguses rakette Donbassi rindest eemal asuvasse Kiievisse, selle lähistel Fastivisse ja Zaporižžjasse ning avanud tule Tšernihivi oblasti piirikordoni pihta.

Võimalik, et sellega elavad okupandid välja oma frustratsiooni üliaeglaselt edeneva pealetungi tõttu Donbassis ning hirmu Transnistria kaotamise ees. Seekord saab anda mõned seletused, miks ei suuda Vene okupandid edeneda Rubižne linnas.

Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid hommikuse seisuga järgmised: ründajaid 22 800 (lisandunud viimase päevaga 400), tanke 970 (+31), soomukeid 2389 (+47), suurtükke 431 (+10), raketiheitjaid 72 (+1), lennukeid 187 (+2), helikoptereid 155.

Neid arve vaadates selgub, et Vene vägede toppamine Donbassis pole mitte loiu pealetungi taga, vaid ukrainlaste tõhusa tõrje tulemus. Üks tankipataljon päevas maha võtta vähendab ründajate hoogu päris kõvasti.

Ukraina surub Vene vägesid Harkivist eemale

Harkivit pommitati taas ning nüüd võtsid ukrainlased ka need okupantide piiramisrõngast väljaulatuvad n-ö hambad ette, millest eile kirjutasin. Ukrainlased sisenesid Ruska Lozova asulasse, mis on täpselt Harkivist põhjas ning asus linnapiirile kõige lähemal. Samuti võtsid nad täieliku kontrolli alla Kutuzivka kolme-nelja kilomeetri kaugusel ringteest ida suunal. Seega surutakse okupante suurest Harkivi linnast tasapisi eemale, kuigi suurt vastase ümberpiiramist hetkel veel ette näha pole.

Izjumi operatiivsuunal on Vene okupandid pärast väikest edenemist seisma jäetud. Kui eelnevalt õnnestus neil siseneda Velika Komõšuvahasse, siis seal sees edeneda enam mitte – olulisemate objektideni nad ei jõudnud ning asulat poolitab samanimeline jõgi, mis tõotab saada neile oluliseks takistuseks. Kuna sama jõgi piirab rünnakukoridori maanteed ka lõunast, siis sealt ei ole okupandid suutnud samuti edeneda, kuigi üritasid.

Ukraina päästetöötajad kaevavad eile välja Harkivi lähedal maasse kinni jäänud raketidetaili. Foto: VASSILI ŽLOBSKI / REUTERS / SCANPIX

Ebaõnnestunud pealetungikatsed olid ka lõunasuunalisel koridoril Novo-Dmõtrivka kandis, katsega liikuda koridorist kõrvale läände või itta Dovgenkovo poole. Kummaski suunas ei saanud. Püsivad oma kitsa raja peal ja arvata võib, et mitte eriti mugavas poosis.

Ukraina uudistest käis läbi teade, et Izjumi olevat külastanud Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade peastaabi ülem kindral Valeri Gerassimov. Selle poolt võib kõnelda pealetungi toppamine juba mitmendat nädalat. Vastu räägib mitmete teiste kindralite saatus, kes on eesliinilt naasnud koju hermeetilises pakendis. Ega see midagi väga ei muuda – sündmuste arenemise põhjalt on niigi kõik näha.

Sjeverodonetski piirkonnas pole eilsega võrreldes territoriaalseid võite ega kaotusi, mis ei tähenda, et rindel valitseks vaikus. Lihtsalt need pealetungid ei vii tulemuseni. Zaritšja poolt käib ründamine kahes suunas otse Lõmani ja lõunasse Jampili poole.

Luhanski poolt surutakse endiselt Novotoškovka poole Orihhove peale.

Luhanski linnad sõjategevuse lõpuni veeta

Lõssõtšanski, Sjeverodonetski ja Rubižne veevarustust ei õnnestu enne sõjategevuse lõppu enam taastada, teatas kohalik võimuesindaja. Piirkonna mõnes asulas on veevarustus veel säilinud, aga neid ei nimetata avalikult, et okupandid ei saaks teada.

Rubižnes ründab Vene okupatsioonijõud kolm-neli korda päevas, aga edasiliikumist ei toimu ja nüüd peaks pisut selgitama, miks see niimoodi on.

Sinna saadetakse peale Luhanski nn rahvavabariigis püütud reservistidest kahuriliha, mis ei ole võimeline rünnakuid tegema ega ole ka motiveeritud.

Allikaks on üks seal sõdinud tegelinski Luhanskist, keda ei saa süüdistada propagandategevuses Ukraina kasuks. Rubižnes on kahte tüüpi asustus – kõrged paneelmajad kirdes, mille Vene okupandid hõivasid üsna varakult ning madal eramajade asustus kõikjal mujal. See madal asustus tähendab, et kogu ala on aedadega sisse piiratud ja nähtavus on ainult ühe tänava ulatuses.

Ukrainlased olid ette valmistatud head tulepositsioonid kindlustatud punkrites ning neil on võimalus sõlmpunkte risttule all hoida. Nad on seal positsioone juba vahetanud, kuid tundub, et Ukraina kaitsjad manööverdavad seal väga edukalt ja omavad head ettekujutust vastase liikumisest, samal ajal kui Vene okupandid liiguvad seal nagu pimedad kassipojad, keda saadetakse järjest merekooli.

Ukraina sõjaväelane mürsukraatris Luhanske külas Donetski oblastis. Foto: STR/EPA/Scanpix

Esimesed demoraliseerivad kaotused olid neil juba enne Rubižnesse sisenemist, kui Ukraina suurtükid purustasid umbes poole nende pataljonist. Nüüd on esialgsetest roodudest (100 inimest) alles mõned üksikud ründajad. Sinna saadetakse peale Luhanski nn rahvavabariigis püütud reservistidest kahuriliha, mis ei ole võimeline rünnakuid tegema ega ole ka motiveeritud. Kevade algul pärast ukrainlaste tulelööke ei lubatud neil ka lõkkeid teha, mis tõi kaasa ulatuslikke külmakahjustusi.

Arvata võib, et Rubižne põrgukatla õuduslugusid räägivad üksikud ellujäänud Ivanid veel oma lastelastelegi. Kuna viimati saadeti suurem täiendus ühe tankipataljoni näol hoopis Kreminnasse, siis ilmselt muid täiendusi mujalt neil hetkel võtta pole ja kogu aur läheb Izjumi ja Zaporižžja suundadele, kus Vene sõjamasina rattad käivad kohapeal ringi.

Popasna on samuti veevarustusest ilma ja midagi ei taastu enne sõjategevuse lõppu. Vene okupandid on linnas sees ja püsib sama seis, mis eelneval päeval. Sisenesid kolmandiku jagu, kuid nüüd pole juba paar päeva edenenud. Sinna läheb korralik ressurss elavjõu näol. Ilmselt on see seisak põhjustatud ka sellest, et ukrainlased hävitasid seal nende lähitagalas moonalao, mis teenindas ilmselt suurtükiüksust. Kui kahuritel moona pole, siis jääb Vene okupant seisma.

Muu Donbassi rinde olukord püsib analoogsena eelmiste päevadega – kõva tuletegevus Niu-Jorki, Avdijivka ja Marjinka suunal. Kahes viimases käivad ka pealetungitegevused, kuid seal on ukrainlaste müür vastas ja midagi ei saa sellest üle ega ümber. Kummaline, eks, kuidas maailma tugevuselt teise armee tiitlit taotlenud jõud oma puuplätudega seal tammub.

Azovstali välihaiglas olukord kriitiline

Mariupolis on väga kriitiline Azovstali välihaigla olukord, mida on hakatud just sihilikult kõige rohkem pommitama. Ilmselt on Vene okupandid saanud tehase tundjate käest siseinfot, kus võivad olla haavatud, mistõttu on seal pommitamise tagajärjel toimunud varinguid.

Kõik see pommitamine ja ründamine toimus samal ajal ÜRO peasekretäri visiidiga Kiievisse: Tema sihiks on korraldada Mariupolist lahkumiseks tsiviilisikutele koridor, kuid näha on, et Venemaa seda sugugi ei soovi, kuigi president Vladimir Putin olevat peasekretärile midagi lubanud.

Kohalikud elanikud eile purustatud elumaja juures Mariupolis. Foto: Aleksandr Jermotšenko / Reuters / Scanpix

Zaporižžja rindelõigul Lõuna-Ukrainas on toimunud ägedam lahingutegevus Staromlõnivka-Velika Novosilka joonel lõunast põhja. Vene okupandid ründavad seal mitmendat päeva, soovides liikuda Donetski oblastis põhja poole ümber Marjinka ja Vuhledari, kust nad kuidagi otse läbi ei pääse.

Aga sealgi juhtus täna nii, et selles rünnakukoridoris kaotasid venelased kaheksa tanki ja veel muud soomustehnikat peale. Ehk siis terve tankirood läks ühe päevaga hingusele – see pidi olema ilmselgelt see löögirusikas, mis sel väikesel lõigul läbi murrab. Arvatavasti on sinna jõudusid suunatud just Mariupoli alt.

Moldova on teatanud Ukrainsse pioneeriüksuse saatmisest. Mitte küll rindele, vaid ilmselt Kiievi oblastisse demineerimist tegema.

Huljaipole liin pisut lääne pool on Vene okupantide jaoks siiani olnud ületamatu takistus ning seal kandis on käinud ka aktiivne tuletegevus piiriasulate pihta.

Lisaks teatas Ukraina erioperatsioonide keskus ühe olulise silla õhkimisest Melitopolist lõunas ehk okupantide kontrollitaval alal. See peaks nende logistikat raskendama.

Hersonis on Vene väed proovinud rünnata kahes suunas: üks on Oleksandrivka pealt Tavriiski suunal ehk siis mere ääres lõunast põhja poole Mõkolajivi peale. Kahel viimasel päeval pole nad seal eriti õnnestunud. Võimalik, et said Tavriiski kõrval positsioonidele asuda, aga seegi pole päris kindel.

Kummaline manööver Krõvõi Rihi suunas

Teine rünnakusuund oli põhjas Krõvõi Rihi poole Ivanivka ja Zahradivka peale Velõka Oleksandrivkast, aga seal on ukrainlased jälle mingit pahandust teinud oma suurtükkidega ja sädemeid lendas igas suunas. Kuigi seda Krõvõi Rihi pealetungi on nimetatud arusaamatuks manöövriks, võib kaarti vaadates oletada, et selle mõte on muuta keerulisemaks Ukraina üksuste liigutamine näiteks Donbassi rinde piirkonnast Odessa kaitsele.

Krõvõi Rihi hõivamiselt peaks tegema kauge haagi. Aga Vene okupandid pole Krõvõi Rihile isegi lähedale jõudnud. Distants on hetkel 50 kilomeetrit, sealt eest on ukrainlased vahepeal külasid tagasi võtnud ning tõenäoliselt on üsna mitu kaitseliini ette valmistatud. Lähimas tulevikus ei ole selle ülesande täitumist ette näha.

Transnistrias on välja kuulutatud mingi mobilisatsioonilaadne asi, kuigi päris mobilisatsiooniga pole tegu. 1. juunist on välja kuulutatud õppused, milleks kogutakse osalejaid vabatahtlike reservistide seast ning töötutele pakutakse ka rahalist kompensatsiooni. Eesmärgiks on õppuste kutse järgi komplekteerida täielikult Transnistria kaitsejõud ja seda 90 päevaks.

See tähendab suure tõenäosusega konsensust selles suhtes, et Ukraina võib oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiridesse naasta ning keegi ei nõua neilt mingite kompromisside tegemist.

Moldova on samal ajal teatanud Ukrainasse pioneeriüksuse saatmisest. Mitte küll rindele, vaid ilmselt Kiievi oblastisse demineerimist tegema. Aga sisuliselt on Moldova nüüd ka selle tegevusega liitunud ning seda abipakkumist Ukrainale võib tõlgendada omamoodi garantii taotlemisena, et vajadusel aitab Ukraina ka Moldova keskvalitsuse kontrolli alt väljas olevas piirkonnas põhiseadusliku korra taastamisel.

Roheline tuli rünnakutele Venemaal

Väljaspool lahingutegevuse kirjeldust võib märkida järgmist. Venemaa jaoks on mängureeglid kõvasti muutunud. USA välisminister Antony Blinken on öelnud avalikult, et Ukraina võib edaspidi ise otsustada, kas ta soovib viia oma kaitsetegevust ka Venemaa territooriumile. Teisisõnu, USA ei ole vastu enda tarnitud relvastuse kasutamisele ka väljaspool Ukraina piire. Varem on selle sõnumi andnud britid.

Moskva reaktsioon oli muidugi hüsteeriline. Nad on kogu aeg lootnud sellele, et saavad oma erioperatsioonide retoorikaga hoida kogu lahingutegevust teise riigi territooriumil, kuid nüüd on lääneriigid suures rahvusvahelises koalitsioonis kokku leppinud, Ukrainale vajalikud tarned lubanud ja andnud rohelise tule olukorra lahendamiseks. See tähendab suure tõenäosusega konsensust selles suhtes, et Ukraina võib oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiridesse naasta ning keegi ei nõua neilt mingite kompromisside tegemist, kui nad ise seda ei taha.

See on siiski tulevik ja tuleb aru saada, et veel lähimad nädalad saavad olema Ukraina jaoks ülikeerulised. Relvatarned pole veel täiel määral kohal, reservüksusi valmistatakse ette ja üldpealetungi alguseni läheb veel aega.

Teine teema on Vene okupantide tegevus okupeeritud aladel ja Hersoni oblastis pseudoreferendumi edasilükkumine. Väidetavalt ei suutnud nad seda ellu viia, sest kohapeal puudub materjal massistseenideks, mis võimaldaks näidata kasvõi enda riigi kodanikele, kui legitiimne ja rahva soovitud see kõik on.

Ukraina lippudega meeleavaldus Hersonis üleeile. Foto: Sotsiaalmeedia/Reuters/SCANPIX

Hersonis toimusid ka viimastel päevadel veel Ukraina lippudega meeleavaldused, kuigi mitte eriti suurearvulised. Aga Vene lippudega lehvitamist pole okupandid suutnud ka usutavalt organiseerida.

Enamgi veel, kui siiani oleme igalt poolt kuulnud, kuidas Vene okupatsioonivägi üritab kõigest jõust saavutada tulemusi 9. maiks, siis viimane uudis Donetskist ütleb, et seal jäävad kõik 9. mai väliüritused ära – ei surematut polku ega paraadi. Nii et võidukate piltide saamisega saab keeruline olema. Ilmselt viis eile Donetski ringteel plahvatanud veomasin sõnumi kohale.