ÜRO: mullu jäi teel Euroopasse merre üle 3000 inimese
Eelmisel aastal sai katsel Euroopasse jõuda Vahemerel ja Atlandi ookeanil surma või jäi kadunuks üle 3000 inimese, mis on kaks korda rohkem kui aasta varem, ütles reedel ÜRO.
ÜRO pagulasameti UNHCR värskes raportis nõutakse kiiret tegutsemist, et vähendada surmajuhtumeid põgenike, asüülitaotlejate ja teiste Euroopasse pürgivate migrantide hulgas.
Raporti andmetel jäi eelmisel aastal Vahemerel ja Atlandi ookeanil teel Euroopasse merre 3077 inimest.
«Selle aasta algusest on merel surma saanud või kadunuks jäänud veel 478 inimest,» ütles ÜRO pagulasameti pressiesindaja Shabia Mantoo Genfis ajakirjanikele.
«Kogu 2021. aasta jooksul kuulutati Vahemere kesk- ja lääneosa rändeteedel surnuks või kadunuks 1924 inimest, veel 1153 hukkus või jäi kadunuks Loode-Aafrika mereteel Kanaari saartele,» sõnas ta.
«2020. aastal teatatud surmade arv neil kahel rändeteel oli 1544.»
«Enamik mereteekondi tehakse tuubil täis merekõlbmatute kummipaatidega, millest paljud lähevad ümber või õhust tühjaks, mis toob kaasa inimeste surma,» ütles Mantoo.
Eriti ohtlik on merereis Lääne-Aafrika rannikult Mauritaaniast ja Senegalist Kanaari saartele, ütles ta, lisades, et see reis kestab 10 päeva.
Mantoo sõnul kalduvad paljud paadid kursilt kõrvale ja jäävad kadunuks jälge jätmata.
UNHCR-i raportis hoiatatakse, et äärmiselt ohtlikud on ka maismaateekonnad.
«Üha rohkem inimesi sureb teel läbi Sahara kõrbe, kõrvalistel piirialadel, kinnipidamiskeskustes või inimkaubitsejate ja salakaubavedajate vangistuses,» ütles Mantoo.
Koroonapandeemia ja sellest tulenev piiride sulgemine on liikumist veelgi raskendanud ning paljud meeleheitel põgenikud otsivad abi inimkaubitsejatelt.
UNHCR hoiatab, et poliitiline ebastabiilsus ja konfliktid, aga ka kliimamuutus võivad inimeste ohtlikku ümberpaiknemist tagant tõugata.