Serbia esitles Hiinalt tarnitud õhutõrje raketisüsteemi

Serbiale tarnitud Hiina keskmaa õhutõrjesüsteem HQ-22 Belgradi lähedal toimunud sõjaväeõppusel. 30. aprill 2022. Foto: DARKO VOJINOVIC/AP/Scanpix

Serbia esitles laupäeval hiljuti Hiinalt soetatud õhutõrje raketisüsteemi, mis on tekitanud lääneriikide ja mõnede Serbia naabrite seas muret, et relvastumine ähvardab habrast rahu Balkanil.

Keerukas keskmaa õhutõrjesüsteem HQ-22 toodi eelmisel kuul kohale kümnekonna Hiina õhujõudude transpordilennukiga Y-20. Tegemist on ilmselt kõigi aegade suurima Hiina relvatarnega Euroopasse.

Ehkki Serbia taotleb formaalselt Euroopa Liidu liikmestaatust, relvastub ta eeskätt Vene ja Hiina relvadega, mille hulka kuuluvad T-72 lahingutankid, MiG-29 hävitajad, Mi-35 ründekopterid ning droonid.

USA hoiatas 2020. aastal Belgradi HQ-22 soetamise eest, öeldes, et kui Serbia tahab tõesti liituda ELi ja teiste lääne alliansidega, siis peaks ta soetama sõjavarustust, mis vastab lääne standarditele.

Hiina raketitõrjesüsteemi on sageli võrreldud USA süsteemiga Patriot ning Vene S-300-ga, ehkki tema tegevusulatus on võrreldes S-300ga lühem. Serbia on esimene Hiina rakettide vastuvõtja Euroopas.

Serbia president Aleksandar Vučić ütles Belgradi lähedal sõjaväelennuväljal, et soetatud raskerelvastus pole mõeldud kellegi ähvardamiseks, vaid see on võimas heidutus võimalike ründajate tarvis.

«Me ei luba enam olla kellelegi peksukotiks,» ütles Vučić, viidates ilmselt NATO 78 päeva kestnud pommitamisele Serbias seoses Kosovo albaanlaste verise mahasurumisega 1999. aastal.

Serbia sõdis 1990. aastatel oma naabritega ning ta ei tunnusta 2008. aastal välja kuulutatud Kosovo iseseisvust. Tal on ka külmad suhted NATO liikmesriikide Horvaatia ja Montenegroga. Eriti keerulised on aga Serbia suhted Bosniaga. Bosnia serblaste juht Milorad Dodik osales laupäeval Serbias sõjaväeõppusel.

Vučići sõnul peab Serbia läbirääkimisi Prantsuse mitmeotstarbeliste Dessault Rafale reaktiivlennukite soetamiseks, samuti Briti Eurofighter Typhoon hävitajate saamiseks. Ta märkis, et lääne relvastuse saamist segavad üksnes poliitilised takistused.

Levinud mure kohaselt võib Venemaa tahta oma liitlast Serbiat kallutada relvakonfliktile naabritega, et kasvõi osaliselt sõjalt Ukrainas tähelepanu kõrvale juhtida.

Serbia hääletas küll ÜRO resolutsiooni poolt, mis mõistis hukka Venemaa verised rünnakud Ukraina vastu, kuid ta on keeldunud ühinemast Moskva vastu kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonidega.