IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Igas kokkupõrkes jälgib Vene okupantide liikumist õhust vähemalt neli ukrainlaste drooni

Ukraina sõjaväelane üleeile Zaporižžja oblastis alla tulistatud Vene drooniga. Foto: Ueslei Marcelino / Reuters / Scanpix

UKRAINA PÄEVIK 30.04: Vene okupantide takerdumine Izjumi ja Severodonetski operatiivsuundadel ning Popasnas võib hakata olukorda rindel ümber kujundama - kui tegu on ressursipuudusega, siis tuleb neil peagi kaitsesse jääda, kirjutab Igor Taro oma blogis 66. sõjapäeva kohta.

Ainus teoreetiliselt pealetungikõlbulik suund on veel Guljaipole piirkond lõunarindel. Hersoni oblastis paistavad okupantide plaanid edasiseks pealetungiks samuti nurjunud või vähemasti pidurdatud olevat.

Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid hommikuse seisuga järgmised - ründajaid 23200 (+200), tanke 1008 (+22), soomukeid 2445 (+27), suurtükke 436 (+1), raketiheitjaid 151, õhutõrjesüsteeme 77 (+4), lennukeid 190 (+1), helikoptereid 155. Tankijuubel tuli ära, nagu ennustatud.

Kui keegi vahest üritab midagi võrrelda Stalingradi lahinguga, siis toon lihtsalt paralleeliks, et seal sai umbes poole aasta jooksul hukka kummaltki poolt üle miljoni võitleja ning Nõukogude kaotatud tankide ja iseliikuvate suurtükkide hulk oli üle 4000.

Seega II MS mastaapideni asi veel ei küündi, aga sellest hoolimata on tegu viimase 77 aasta kõige eepilisema sõjalise hävitustööga Euroopas. Ja kes teab, mis sellise tegevuse pooleaastane projektsioon võiks olla. Meie õnneks Putini Barbarossa plaan oli oluliselt nõrgem kui tema eeskujul.

Mees suitsetamas Harkivis eile tabamuse saanud põleva tehase ees. Foto: RICARDO MORAES / Reuters / Scanpix

1) Harkivi linnas jätkavad Vene okupandid väikestviisi käkikeeramist, sest suuremaks pole ilmselt hetkel mahti. Kolm tulelöögi oli seekord ainult linna pihta. Samas keeratakse pisikesi käkke ka Ukraina põhjaosas, millest neil saab ebemeeldiv traditsioon - lasta miinipildujast 40 miini Tšernigivi oblasti piiriületuspunkti ümbrusesse või midagi samalaadset Sumõ oblastis. Märkisin need asukohad punaste viisnurkadega ära.

Sumõ oblasti põhjaosast Venemaa poole juhtus veider intsident, mis Belgorodi kuberneri sõnade järgi seisnes selles, et Ukraina lennukit takistada üritanud Vene õhukaitse tabas hoopis kohalikku naftaterminali. Jumal tänatud, eks ole, et omad lasid õhku, mitte ukrainlased.

Põhjus, miks Harkivi tulelöögid on hõredamaks jäänud, seisneb ilmselt Ukraina väe edasiliikumises. Täna väljakuulutatud Russka Lozova vabastamine on tegelikult meil ära märgitud juba eelmistel päevadel.

Teistest vabastatud külades Prelesne ja Slobidska asuvad tegelikult päev varem ukrainlaste poolt hõivatud Kutuzivka ja Momotove suhtes tagalas ehk Harkivile lähemal. Ainsaks päris uueks edasiminekuks saaks lugeda Verkhnya Rohanka vabastamise, mis on Kutuzivkast 7 km ida poole. Edasiliikumine siiski nii väike, et selle mõõtkavaga kaardil ei anna midagi parandada - eilsed sinised nooled markeerivad ka tänaseid sündmusi.

Niisiis on Ukraina maha viilimas neid «hambaid,» mis Harkivi piiramisrõngas põhjas ja idas linna poole veel välja ulatusid. Izjumi operatiivsuunal okupantide varustusteede häirimiseks oleks tarvis liikuda itta vähemalt 20 km ning selle grupeeringu kottivõtmiseks kokku 50 km. Seega on ka ukrainlaste edasiliikumine kontrarünnakutel praegu veel küllalt aeglane.

Igas kokkupõrkes jälgib Vene okupantide liikumist õhust vähemalt neli ukrainlaste drooni - igal väeliigil oma.

2) Izjumi operatiivsuund jääb seekord lühikeseks selle päeva loos. Vene okupandid on hetkel tõmbunud läänes pigem pisut tagasi Velyka Komyshuvahast, jäädes selle piiridele. Lõunas pole nad samuti edenenud ning võib aimata, et kummalgi puhul pole ka eriti üritanud. Õhuluuret on mainitud kõigi oluliste asulate kohal.

Võimalik, et eelneva intensiivse pealetungitegevuse ja veel intensiivsema ukrainlaste kaitsetegevuse tulemusel ongi okupantide sõjamasinal toss väljas. Mäletate, üks päev olid suured tehnika kaod ning esitasin hüpoteesi, et küllap on Ukraina suurtükivägi venelastele pahandust teinud. Paistab sedamoodi. Izjumis oli Ukrainlaste poolt mitu edukat tulelööki ja väidetavalt kolmele juhtimispunktile.

Ühe tulelöögi kaadreid näitas Ukraina rahvuskaart. Korralik pommirahe koondunud vastase tehnika pihta. Asja jälgiti drooni abil reaalajas ja korrigeeriti veel tuld ka. Sealt on tulnud ka jutud järjekordsete kindralite võimalikust hukkumisest.

Sellisel juhul pole asi ka ainult tehnikas, vaid juhtimise katkestamisest operatiivtasemel. Izjumis asuv okupantide väegrupeering võib hetkel olla nagu peata kana.

Foto: Igor Taro

3) Severodoentski operatiivsuunal on huvitavaid leide. Näiteks Lõmani kohal allatulistatud Orlan-10 luuredroon oli juba Vene eriolukordade ministeeriumi (ehk meie mõistes Päästeameti) markeeringuga. Armeel hakkavad siis droonid otsa saama, kui juba tuletõrjujate reservist võetakse.

Droonide puudust on Vene okupantide eeskõnelejad ammu kaevanud ja viibutanud rusikat ukrainlaste poole, kellel olla droonivõimekus juba rühma tasemel (ehk alates 30 võitlejast) ning igas kokkupõrkes jälgib Vene okupantide liikumist õhust vähemalt neli ukrainlaste drooni - igal väeliigil oma. Ukrainlased on neid droone ka äärmiselt loominguliselt kasutanud.

Ma küll ei tea, millistest asukohtadest videod pärit olid, aga korduvalt oli näidatud sama stsenaariumi - droon heidab alla miine - kas otse soomustehnika pihta või autode vahel sebivatele orkidele kaela. Selle drooni kandevõime peab muidugi üsna korralik olema - miin on ikka natuke raskem kui fotoaparaat ja mõnel juhul on videos heidetud mitu miini järjest.

Rubižnes seisab rinne samal tänaval, kus eelnevatelgi nädalatel. Nüüd algavad venelastel maipühad ja kes teab, kas neil lähima pooleteise nädala jooksul kainet päeva ette tulebki.

Kõige suurem rünnakupotentsiaal võib Vene okupantidel veel säilida lõunarindel Zaporižžja suunal Guljaipole asula piirkonnas.

4) Sama lugu on Popasnaga. Seal jõuti asulas veekoguni ja edasi asi seisab. Mitte, et mul kahju oleks. Okupandid on ise Popasnat kõvasti tähtsustanud, üritades seda rünnata ühe uuesti ja uuesti. Hetkel on see tempo ilmselt maas.

Suuremat ohtu nägi Ukraina pool Kurahovo kandis ehk Donetskist Marjinka kaudu läände, kuna sinna just viidi Mariupoli pealt ja kusagilt mujalt veel reserve. Siiski pole seal veel tulemust, kuigi sõda Donbassi rindel käib kogu ulatuses.

Vene väed üleeile Mariupoli sadamas. Foto: SERGEI ILNITSKY / EPA / Scanpix

5) Mariupolis õnnestus Azovstali müüride vahelt evakueerimiseks välja saata 20 tsiviilisikut, enamuses vist lapsed. See juhtus nüüd pärast välihaigla ründamist ning need inimesed tuli Azovi polgul venelaste tekitatud rusudest välja kaevata. Seal loodetakse suure evakuatsioonikoridori peale vähemalt Mariupoli tsiviilisikutele, kuid hetkel on see lihtsalt lootus.

6) Kõige suurem rünnakupotentsiaal võib Vene okupantidel veel säilida lõunarindel Zaporižžja suunal Guljaipole asula piirkonnas. Sellel rindel oli tuletegevust ja pommitamisi ka nii palju, et kohe peaks asjaks minema. Ukrainlased on täheldanud seal tehnika koondumist, osa sellest on tulnud Mariupolist ära.

Maastik on seal siiski väga avatud ning ilmselt võib oodata varsti ukrainlaste järjekordset pahanduse tegemist paikades ja sõlmedes, kuhu venelased midagi koondavad ja kus nad sätivad oma teenindustoetuse sõlmed püsti. Meenutuseks veel, et Melitopolis on edukalt tegutsenud partisaniüksused, mis on kimbutanud venelaste öiseid patrulle tagalas ning alles paari päeva eest lasi erioperatsioonide keskus seal olulise silla õhku.

Venemaa välisministeeriumi viimased hüsteerilised lekked niinimetatud läbirääkimiste kohta paljastavad, et nad sooviksid ühe punktina saavutada sanktsioonide leevendamist.

7) Hersoni oblastis on Ukraina suurtükiväe koerused nurjanud mitu päeva ettevalmistamisel olnud Vene okupantide pealetungiplaani Krivõi Rigi suunal. Plaan oli kõva ja ettevalmistused käisid, aga Velika Aleksandrovka piirkonda langesid järjestikustel päevadel tulelöögid, mis hävitasid ilmselt osa väärtuslikku kaupa ja vahendeid. Venelased tulistavad vastu Krivõi Rigi suunal külasid.

Hersoni piirkonnas seisavad Ukraina väed kõigest kümne km kaugusel lennujaamast Tšornobajevkas.

Hersonis teevad okupantidele meelehärmi ka Ukraina lippudega protestivad tegelased, kes ei lase vist pseudoreferendumi jaoks piisavalt kvaliteetset telepilti toota. Kuigi arvata võib, et suure soovi korral toodavad Vene propagandistid selle pildi kasvõi Rostovis ja ütlevad siis, et see oli Hersoni vennasrahvas, kes ise abi palus ja soovis liituda Nõukogude Liiduga vabatahtlikult.

Kuna need asjad ei saa kuidagi teoks, siis Vene okupandid lasevad frustratsiooni vähendamiseks kassettmoona Mõkolaivi suunal. Tabatakse Hersoni poolseid linna servasid.

Punane Rist Odessas abi jagamas. Foto: Rick Gold / Capital Pictures / Scanpix

8) Odessat proovisid okupandid samuti karistada, tulistades Krimmi poolsaarelt rannakaitseraketiseadmega Bastion. Räägitakse, et muud raketid ja vahendid on otsakorral ning sellest mittesihtotstarbeline kasutusviis.

Transnistria osas on hetke vaikus, aga kuna kogu selle teema tõi esimesena päevakorrale KGB taustaga aktivist Igor Girkin, siis pole ilmselt kahtlust miks seda tehakse. Moldova survestamine ja hirmutamine toob tõenäoliselt kaasa Venemaa soovitule vastupidise tulemuse, nagu on juhtunud nende kõigi eelnevate strateegiliste operatsioonidega selles piirkonnas viimasel ajal.

Ühe saavutusena jätab ka Transnistria ära 9. mai paraadi. Tundub, et maailmas hakkab tekkima konsensus selle püha mittetähistamise osas. Ainult Tallinnas veel kaheldakse.

Ukraina on saanud relvatarnete suhtes positiivseid uudiseid - paistab, et mõned väga vajalikud asjad suurte torude näol jõuavad kohale kiiremini, kui esialgu arvati.

Venemaa välisministeeriumi viimased hüsteerilised lekked niinimetatud läbirääkimiste kohta paljastavad, et nad sooviksid ühe punktina saavutada sanktsioonide leevendamist. Järelikult need töötavad ning kui sanktsioone soovitakse leevendada, siis tuumasõda ilmselt ei tule. Kes see sanktsioonide pärast muretseks, kui oleks soov punase nupuga mängida. Seega - sanktsioonidega gaas põhjas.

Prosit Volber, kellel silm veel seletab!