/nginx/o/2022/05/01/14521550t1h2071.jpg)
Tuhanded opositsioonilised meeleavaldajad kogunesid pühapäeval Armeenia pealinnas Jerevanis, et hoiatada valitsust järeleandmiste tegemise eest verivaenlase Aserbaidžaaniga kauases tüliküsimuses Mägi-Karabahhi piirkonna üle.
Protestijad hoiatasid Jerevani järeleandmiste eest Karabahhi küsimuses
Opositsioonierakonnad süüdistavad peaminister Nikol Pašinjani kavas anda kogu Karabahh ära Aserbaidžaanile pärast seda, kui too ütles pöördumises parlamendile 14. aprillil, et Armeenia peab vastavalt rahvusvahelise üldsuse nõudmistele oma pretensioone Mägi-Karabahhi suhtes tagasi tõmbama, allkirjastama Aserbaidžaaniga rahulepingu ja tunnustama viimase territoriaalset terviklikkust.
Jerevani kesklinna pühapäeval kogunenud meeleavaldajad nõudsid Pašinjani tagasiastumist ning nende käes võis näha plakateid kirjadega «Karabahh» ja «Turkideta Armeenia», mis viitab turgi keelt kõnelevatele aseritele.
«Igasugune Karabahhi poliitiline staatus Aserbaidžaani koosseisus on meie jaoks vastuvõetamatu,» sõnas parlamendi asespiiker ja opositsioonijuht Išhan Sagateljan.
«Pašinjan on reetnud rahva usalduse ja peab lahkuma,» ütles ta kogunemisel ajakirjanikele.
Tema sõnul viib protestiliikumine «juba lähiajal valitsuse kukutamiseni».
Jerevan ja Bakuu on olnud territoriaalses tülis alates 1990-ndatest selle mägise piirkonna üle, mida kontrollib Aserbaidžaan, kuid kus elavad valdavalt armeenlased.
Vaidlusaluse ala üle puhkes 2020. aastal sõda, milles hukkus üle 6500 inimese, enne kui jõuti Venemaa vahendatud relvarahuni.
Relvarahu kohaselt loovutas Armeenia suuri maa-alasid, mida see oli aastakümneid kontrollinud. Armeenias nähti lepet häbistavana ja see viis nädalaid kestnud massimeeleavaldusteni.
Aprillis kohtusid Pašinjan ja Aserbaidžaani president Ilham Alijev Brüsselis, kus lepiti kokku, et mõlema riigi välisministrid alustavad ettevalmistusi rahukõnelusteks.
Kohtumiseni viisid pöördelised sündmused 25. märtsil, kui Aserbaidžaan hõivas Vene rahuvalvajate vastutusalas ühe strateegiliselt tähtsa küla, tappes kolm separatistlikku sõdurit.
Armeenia separatistid Mägi-Karabahhis lõid lahku Aserbaidžaanist, kui Nõukogude Liit 1991. aastal kokku varises. Järgnenud relvakonfliktides on saanud surma umbes 30 000 inimest.