IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK Ukrainaga piirnevates Venemaa oblastites tegutsevad diversandid (7)

Igor Taro
Copy
1. aprillil ründasid Ukraina väed Ukraina piirist 40 km kaugusel asuva Belgorodi linnas asuvat Rosnefti kütusehoidlat (fotol). Eile toimus Belgorodis asuvas Venemaa kaitseministeeriumile kuuluvas hoones suur tulekahju, mille ametlik tekkepõhjus hetkel on teadmata.
1. aprillil ründasid Ukraina väed Ukraina piirist 40 km kaugusel asuva Belgorodi linnas asuvat Rosnefti kütusehoidlat (fotol). Eile toimus Belgorodis asuvas Venemaa kaitseministeeriumile kuuluvas hoones suur tulekahju, mille ametlik tekkepõhjus hetkel on teadmata. Foto: Venemaa eriolukordade ministeerium / AFP / Handout / Scanpix

UKRAINA PÄEVIK 1.05: Mariupolist tuli rõõmus uudis, et kauaoodatud tsiviilelanike evakuatsioon Azovstali tehasest hakkas pihta ning päeva jooksul suudeti välja viia sadakond inimest - peamiselt lapsed ja vanurid. Kordades rohkem on veel aga minna, kirjutab Igor Taro oma blogis 67. sõjapäeva kohta.

Izjumi operatiivsuunal saabunud vaikus viitab sellele, et ukrainlased andsidki mõne päeva eest eduka hävitava löögi kolme armee staapidele, kuna juhtimise kaotus halvab Vene armee tegevuse. Edu ei saavutanud okupandid kusagil, aga rohkem üritasid lõunarindel Zaporižžja lõigul ja mõnevõrra ka Hersoni oblasti põhjaosas.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid hommiku seisuga järgmised: 23 500 (+300), tanke 1026 (+18), soomukeid 2471 (+26), suurtükke 451 (+15), raketiheitjaid 151, õhutõrjesüsteeme 80 (+3), lennukeid 192 (+2), helikoptereid 155.

Venemaa territooriumil tegutsevad nende enda diversandid või tegutsevad mingid muud diversandid, mida Vene kõikvõimas KGB ei suuda tuvastada.

Vene propaganda üritab samal ajal kuvada Ukraina poolelt suurusjärgus 2 korda suuremaid kaotusi kui need numbrid siin. Ja sellel võltsingul on muidugi üks probleem - kui Vene armee on ründav pool, siis nende kaotused on kõigi konventsioonide kohaselt vähemalt 3 korda suuremad.

Viimase kahe kuu sündmuste käigus pole nad demonstreerinud midagi vastupidist. Pigem rünnakute takerdumist ja korduvat üritamist tungida peale ühe uuesti, mis teeb selle kaotuste suhte vahe veelgi suuremaks. Niipalju pole ukrainlastel ilmselt tehnikat sõdimaski olnud, kui Vene propaganda üritab neile kaotustesse kanda.

Azovi pataljoni teenistuja eile aitamas Azovstali tehasest välja tsiviilelanikke ÜRO juhitud evakuatsioonimissioonis.
Azovi pataljoni teenistuja eile aitamas Azovstali tehasest välja tsiviilelanikke ÜRO juhitud evakuatsioonimissioonis. Foto: DAVID ARAKHAMIA / AZOV HANDOUT / Scanpix

1) Päris põhjast alustades tuleb ära märkida taaskord miinipildujatule saanud endise piiripunkti Tšernihivi oblastis. Kurski oblastis Venemaal kukkus alla üks raudteesild ning Belgorodi lähedal toimus taas mingi laskemoonapõrutus Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi baasis.

Kõik need sündmused jätkuvalt kinnitavad, et Ukrainaga piirnevates Venemaa oblastis on rahutu ning toimunut saab selgitada kahel moel - Venemaa territooriumil tegutsevad nende enda diversandid või tegutsevad mingid muud diversandid, mida Vene kõikvõimas KGB ei suuda tuvastada. Jääb mulje, et Vene eriteenistused on meistrid kõiksugu võltsingute kompileerimisel, aga reaalse töö tegijaid neist pole.

Tulelööke oli ka Harkivi linnas veel. Harkivist väljas tabas miinipildujatuli Udõ ja Prudjanka külasid. Sellest järeldame, et seal on venelaste kandepind muutunud üsna ahtakeseks. Kõige läänepoolsemaks asulaks, mida Vene okupandid veel hoiavad, on Kozacha Lopan. Ja kuna lastakse miinipildujatest, siis järelikult muid vahendeid reaalselt pole - kas moon otsas, tehnika otsas või on lähikonnast eemale viidud.

Ukrainlaste teatel on Izjumis hukka saanud nii Vene peastaabi ülema lähikond kui ka ligi 20 kõrgemat ohvitseri.

Ukraina teatel on nad suutnud tekitada kaotusi okupantidele Starõi Saltovi külas, mis on Ukraina eesmistest üksustest veel 15 km eespool. Seega tegu suurtükitulega. Eeldatavasti markeeriti sellega edasiliikumise suund. Nagu eelnevalt kirjutasin, siis ukrainlastel tarvis liikuda Harkivist itta veel umbes 20 km, et hakata tõsiselt häirima Izjumi operatiivsuuna varustamist ja 50 km selleks, et piirata sealne Vene okupantide armee kontingent sisse.

Tundub, et varustus on seal katkenud juba ilma selletagi ja on suur küsimus, kas selleks ajaks, kui ukrainlased jõuaksidki nii kaugele, on seal veel kedagi alles.

Foto: Igor Taro

2) Hea uudis on see, et Izjumi suunalt polegi uudiseid. Gerassimovi doktriini autor olevat killu kanni siiski saanud ja nüüd evakueerub kusagil. Samas lähimatel kaasvõitlejatel seal nii hästi ei läinud ja ukrainlaste teatel on hukka saanud nii Vene peastaabi ülema lähikond kui ka ligi 20 kõrgemat ohvitseri. Keegi siin ei leina, head Vene ohvitserid tagavad hetkel ründepausi.

3) Severodonetski operatiivsuunal oli olulisemat tegevust ainult Lõmani piirkonnas. Jamol-Ozerne suunal ning Jatskivka-Krõmki-Aleksandrovka suunal proovisid Vene okupatsiooniväed Lõmani kahelt poolt haarata, kuid ei tulnud veel välja.

Kui venelastel õnnestub emmal-kummal suunal edu saavutada, siis on ukrainlaste ainus tee liikuda viivituslahingutega üle Donetsi jõe ning jääda vastaskaldal mõneks ajaks kaitsesse. Seda ütleb kaardiloogika, et Lõmani pole mõtet jääda kaitsma viimse veretilgani.

Vene okupandid ei suutnud liikuda edasi Rubižnes ega Orehhovos. Uusi rünnakukoridore pole avatud.

Mariupolis õnnestus esimest korda sajakonna tsiviilelaniku väljasikutamine Azovstali tehase territooriumile.

4) Popasna on sisuliselt paigal, kuigi tuletegevust toimus. Võimalik, et Wagneri grupeeringu üksus Bars-7 võeti maha just sealkandis. Seltsimehed tahtsid ukrainlaste kaevikusse sooja tulla ja nad võetigi seal väga soojalt vastu. Lähivõitluses ellujäänud täiendasid sõjavangide fondi.

Eile oli seal rünnatud evakuatsioonibusse ning kaduma läinud bussijuht ilmus välja Vene propagandauudistes, hakates rääkima üsna imelikku juttu. Üldiselt pole samal põhjusel avaldanud ka Vene sõjavangide juttu ukrainlastele, sest sõjavangis olles kõnelevad inimesed asju, mida nad ilma püssitoruta ei räägiks ja see ei tähenda tingimata ausust.

Pealetungiüritus oli Marjinka kandis - ei kujunenud edukaks.

Eilne evakuatsioon Azovstali tehasest Mariupolis.
Eilne evakuatsioon Azovstali tehasest Mariupolis. Foto: DAVID ARAKHAMIA / AZOV HANDOUT / Scanpix

5) Mariupolis õnnestus esimest korda sajakonna tsiviilelaniku väljasikutamine Azovstali tehase territooriumile. Inimesi veeti ilma klaasideta bussis, sest tervete klaasidega sõidukeid ilmselt Mariupolis pole, kui need pole just hiljuti sisse sõitnud.

Evakuatsiooniga loodetakse järgnevatel päevadel edasi minna. Niipea kui humanitaarkoridoriks kokkulepitud aeg otsa said, jätkasid venelased tehase lauspommitamist.

Hersoni oblastis üritatakse kinnistada ideed Vene okupatsioonivõimu pikaajalisest kohalviibimisest.

6) Zaporižžja suunal on mitmendat päeva tuletegevus kogu rinde ulatuses, järelikult valmistatakse midagi ette.

Ukrainlased on kõnelnud ka tehnika koondumisest Huljaipole suunal, kuid ilmselt on ukrainlaste vastumeetmed olnud mõjusad. Vremivka ja Zelene Pole kandis olid ukrainlaste tulelöögid Vene okupantide koondumisaladele. Hetkel on see ilmselt kõige suurema pealetungipotentsiaaliga rindelõik, kuid sealne maastik on oma avatuse tõttu suure tehnika liikumiseks liiga keeruline.

Vene väed eile Zaporižžja all.
Vene väed eile Zaporižžja all. Foto: SERGEI ILNITSKY / EPA / Scanpix

7) Hersoni oblastis andsid Vene okupandid tulelööke lõunaosas Tavrijske kandis positsioonidele olevatele ukrainlastele ning oblasti põhjaosas paljudele küladele. Lisaks üritasid okupandid minna põhjaosas ka rünnakule. Eks nad lähtusid õpetaja Lauri soovitusest, et kui tervet rehkendust ei jõua, siis tehku pool. Nii nad ründavad, kuigi võiduperspektiiv on ähmane.

Hersoni oblastis üritatakse kinnistada ideed Vene okupatsioonivõimu pikaajalisest kohalviibimisest ning Ukraina operaatorite telefoni ja internetiside ärakukkumine oli üks neist ilmingutest. Sealt kaoksid hoobilt Ukrainas praegu kõige populaarsemad infokanalid nii Ukraina enda platvormidel kui rahvusvahelisest sotsiaalmeedias.

8) Odessa suunda kardetakse millegipärast neil päevil kõige rohkem, aga selleks ei ole mingeid teadaolevad eeldusi. Samuti on raske ette näha, hoolimata eskalatsioonist, Venemaa otsest sõjalist sekkumist Transnistriasse. Selleks ei tundu enam jäänud jõudu ega võimekust.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles