Stalini ajal ehitatud hiiglasliku Azovstali metallurgiakombinaadi punkrites peitunud Natalja Usmanova meenutab hapnikupuudust ja pidevat hirmu, kui Vene vägede pommid aina langesid betoon- ja metallkonstruktsioonile, mis varjab tuhandet Mariupoli elanikku.
Tellijale
ÜLEVAADE ⟩ Azovstalist pääsenud kirjeldavad uskumatuid õudusi
«Ma kartsin, et punker ei pea sellele vastu, mul oli kohutav hirm,» lausus Usmanova, kes ühes saja teise mariupollasega pimedast lõksust viimaks pääses. «Me ei näinud päikest nii kaua aega,» lisas ta.
Pühapäeval Mariupolist umbes 30 kilomeetri kaugusel Bezimenne külas ajakirjanikega rääkinud Usmanova oli üks õnnelikest, kellel õnnestus humanitaarkoridori kaudu lahkuda maa-alusest punkrite ja tunnelite võrgustikust, mis ehitati eesmärgiga pommirünnak üle elada.