ÜLEVAADE Azovstalist pääsenud kirjeldavad uskumatuid õudusi

Margus Parts
, toimetaja
Copy
Mariupolist pääsenud naine puhkes Zaporižžja sisepagulaste keskusesse jõudes nutma. 
Mariupolist pääsenud naine puhkes Zaporižžja sisepagulaste keskusesse jõudes nutma. Foto: UESLEI MARCELINO/REUTERS/Scanpix

Stalini ajal ehitatud hiiglasliku Azovstali metallurgiakombinaadi punkrites peitunud Natalja Usmanova meenutab hapnikupuudust ja pidevat hirmu, kui Vene vägede pommid aina langesid betoon- ja metallkonstruktsioonile, mis varjab tuhandet Mariupoli elanikku.

«Ma kartsin, et punker ei pea sellele vastu, mul oli kohutav hirm,» lausus Usmanova, kes ühes saja teise mariupollasega pimedast lõksust viimaks pääses. «Me ei näinud päikest nii kaua aega,» lisas ta.

Pühapäeval Mariupolist umbes 30 kilomeetri kaugusel Bezimenne külas ajakirjanikega rääkinud Usmanova oli üks õnnelikest, kellel õnnestus humanitaarkoridori kaudu lahkuda maa-alusest punkrite ja tunnelite võrgustikust, mis ehitati eesmärgiga pommirünnak üle elada.

Kuid isegi Azovstali kaljukindel struktuur lõi Vene lauspommitamise all vappuma, piserdades iga plahvatuse järel tunnelites varjuvaid inimesi betoonitolmuga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles