L, 1.04.2023

Saksa opositsioonijuht külastas Kiievit, Scholz keeldus

Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Saksa konservatiivide liider Friedrich Merz (vasakul) Irpinis.
Saksa konservatiivide liider Friedrich Merz (vasakul) Irpinis. Foto: Pavlo Bagmut/Ukrinform/SIPA/Scanpix

Saksa konservatiivse opositsiooni liider Friedrich Merz külastas teisipäeval Kiievit, kohtudes Ukraina kõrgete ametiisikutega, teiste seas president Volodõmõr Zelenskõiga; sotsiaaldemokraadist kantsleril Olaf Scholzil lähiajal sellist kavatsust ei ole.

Scholz on viimastel nädalatel Ukraina ametnikega mitmeid teravusi vahetanud, kuna Kiiev keeldus vastu võtmas Saksamaa presidenti Frank-Walter Steinmeierit, keda Ukraina süüdistab liiga leplikus suhtumises Venemaasse välisministriks oleku ajal.

«Ei saa nii olla, et riik annab nii palju sõjalist abi, nii palju rahalist abi ... ja siis te ütlete, et president ei saa tulla,» ütles Scholz avalik-õiguslikule ringhäälingule ZDF esmaspäeva hilisõhtul.

Ukraina suursaadik Berliinis Andrij Melnõk nimetas aga teisipäeval Scholzi keeldumist visiidist «mitte väga riigimehelikuks». «See on kõige jõhkram hävitussõda pärast natside sissetungi Ukrainasse, see pole lasteaed,» ütles ta.

Saksa opositsiooniliider Merz, kes juhib endise kantsleri Angela Merkeli paremtsentristlikku Kristlik-Demokraatlikku Liitu, külastas ka Kiievi lähistel olevat Irpini linna, et näha Vene vägede tekitatud purustusi.

Merz väljendas purustatud hoonete taustal rääkides oma «täielikku imetlust» Ukraina sõjaväe suhtes, kes peatasid Venemaa edasitungi Irpinis, ja lubas aidata linna üles ehitada.

Merz kohtus hiljem kõrgete ametnikega, sealhulgas Zelenskõiga, ning kirjeldas kõnelusi Ukraina presidendiga kui «erakordselt häid».

Poliitilised rivaalide sõnul aga kasutas 66-aastane konservatiiv Kiievi-visiiti plusspunktide kogumiseks Scholzi vastu paar päeva enne valimisi kahel Saksa liidumaal, kus Merzi erakond loodab võimu säilitada.

Kristlikud demokraadid toetasid läinud nädalal mittesiduval hääletusel koos Saksamaa kolme valitsusparteiga raskerelvade tarnimist Ukrainasse. Meedia andmeil kavatseb valitsus peagi kinnitada Ukrainale täiendava relvastuse, sealhulgas suurte liikurhaubitsate tarnimise.

Kriitikud, eriti vasak- ja paremäärmuslased, on vastustanud relvade andmist Ukrainale, öeldes, et see võib viia Saksamaa konflikti Venemaaga.

Saksa võimud teatasid, et sõja algusest saadik on riiki Ukrainast saabunud umbes 400 000 põgenikku.

Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Märksõnad
Tagasi üles