LOE IGOR TARO POSTITUST, MILLE FACEBOOK PEITIS ⟩ Mariupoli evakuatsioonibussidest jõuab Ukraina kontrolli all olevale alale ainult murdosa (4)
/nginx/o/2018/01/02/7457091t1h7300.jpg)
4. mai 2022, 09:04
/nginx/o/2022/05/04/14526206t1habba.jpg)
UKRAINA PÄEVIK 3.05: Selle päeva kaardil on Ukraina punaseid viisnurkasid täis, mis tähistavad raketilööke - Vene okupandid tulistasid tiibrakettidega vähemalt 6 kohas raudteeinfrastruktuuri, kusjuures, löögid olid hajutatud Kesk-Ukrainast kuni Lvivini lääneosas ja Taga-Karpaatiani. Sellega püüavad venelased takistada lääne abisaadetiste kohalejõudmist, millest oluline osa peaks juba kohal olema ja midagi ka rindel kasutuses, kirjutab Igor Taro oma blogis 69. sõjapäeva kohta.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid hommiku seisuga järgmised - ründajaid 24 200 (+400), tanke 1062 (+14), soomukeid 2567 (+48), suurtükke 475 (+16), raketiheitjaid 162 (+10), õhutõrjesüsteeme 80, lennukeid 194, helikoptereid 155, laevad-kaatrid 10 (+2).
Soomustehnika ning suured torud on ilmselt eilsete Tšornobajevka ja Sulgovka löökide tulemus. Elavjõu vähenemine oli neil ka üle keskmise. Üle pika aja pole ühtki lennukit ja koptereid pole muidugi ammu alla lastud, sest neid ei lenda.
Küll on õhukaitse hävitanud 20 drooni, nende üle ma siin püsivalt arvestust ei pea. Kokku on neid hävitatud 291. Kuna venelaste droonid on suured, kohmakad ja kallid, siis selle kulurea bilansiline suurusjärk võib olla 30 mln euro kanti, aga seal pole niivõrd tähtis raha, kui elektroonika komponentide asendamatus.
1) Harkivis on jäänud mõnevõrra vaiksemaks, kuigi üksikud raketid ja mürsud veel jõuavad pärale. Vene okupantide kontrolli all olevast piiriäärsest ribast lastakse ka Harkivist loodesse ja läände ukrainlaste positsioonidele. Seekord on üks väheseid suuremaid liikumisi rindel taas siin.
Ukrainlased on tagasi võtnud Molodova küla ja jõudnud Starõi Saltovi piirile hoopis lõuna poolt, mitte mööda maanteed. Manööver on tähistatud sinise noolega. Starõi Saltov asub otse Siverski Donetsi jõe kaldal ehk seal on silla näol ületuskoht ida kaldale, jõesäng paikneb põhjalõuna suunal. Ülevalpool olev musta piirjoonega kuusnurk on Voltšansk ehk Vene tehnika kõige otsesem sisenemiskoht Izjumi operatiivsuunale Belgorodist.
/nginx/o/2022/05/04/14526181t1h6fb5.jpg)
Tundub, et Harkivi ümbruses on initsiatiiv edaspidi ukrainlaste käes. Ajutiselt okupeeritud aladele anti tulelöök Vesele küla kanti venelaste varustuskolonnile - võimas tulevärk, ilmselt lendas moone laias kaares laiali. Liseks hävitasid ukrainlased teise tulelöögiga Momotove piirkonnas mõned okupantide lahingumasinad.
2) Izjumis polnud märkimisväärseid lahinguid ning muudest pahandustest pole ka uudistes juttu. Võimalik, et arengud toimuvad üsna pea, sest Vene okupatsiooniväed on Ukraina andmetel Izjumi vedanud suurekaliibrilised Smertši raketiheitjad ja 240mm miinipildujad Tjulpan.
Võib olla päevade küsimus, kui Ukraina väejuhatus otsustab üle Donetsi taanduda, et asuda Slovjanski linnastu kaitsele.
Vene okupatsiooniväed on loomupoolest sadistid - panevad oma rõvedatele taparelvadele lillede nimed ja siis külvavad neid tsiviilelanikega asustatud aladele - säh, teile «nelke,» »krüsanteeme,» «tulpe» ja «pojenge.» Ilmselt on soov tugevdada oma kaudtule võimekust ja suurendada laskeulatust, lootuses, et suudetakse ukrainlaste kaitset paremini murda.
Voronežist on Izjumi piirkonda suunatud arvatavasti üksjagu lahingutehnikat ja seda tähistab punktiirjoon kaardil.
/nginx/o/2022/05/04/14526183t1heaa2.jpg)
3) Severodonetski operatiivsuunal on samuti suuremate asulate kandis muutusteta - öised rünnakud Rubižnes lõpevad Vene okupatsioonivägedele kurvalt ja seal ei saa nad kuidagi ühest tänavast edasi. Võib-olla on asi selles, et ukrainlased on öövaatlusega paremini varustatud ja neile pole vahet, kas sõda käib päevavalguses või öösel. Muidugi pommitasid venelased jätkuvalt ka taristut rindega piirnevates linnades.
Tõenäoline liikumine on toimunud Vene okupatsioonivägede poolt Yampili asulas - võimalik, et seal on nad suutnud selle ära haarata ning seisatud Donetsi jõe kaldal enne Siverskit. Seega on Lõman kahest suunast juba lähedalt sisse piiratud.
Võib olla päevade küsimus, kui Ukraina väejuhatus otsustab üle Donetsi taanduda, et asuda Slovjanski linnastu kaitsele, aga kõik sõltub ka sellest, kui soodsat on hetkel nende positsioonid - kas seal on näiteks kõrgendikud ja vastane ründab alt üles või on mingid muud asjaolud, mis soodustavad neil samade positsioonide hoidmist. Hoitakse niikaua, kui saab enda jaoks suuremate kaotusteta okupante tagasi lüüa.
Ukrainlased ilmselt ei tee sama viga, mis Vene okupandid ja ei hakka oma jõudusid ühtlaselt mööda kogu rinnet laiali määrima, vaid tegelevad metoodiliselt piirkondade kaupa.
4) Kuulus Popasna asula on samuti endises seisus. Nagu Rubižneski, üritavad Vene okupandid rünnata peamiselt öösel, kuid öö ei muuda neid nähtamatuks ukrainlaste jaoks. Saavad seal iga päev tappa, nagu muiste. Ukrainlaste suurem mure tolles kandis on halvenev sanitaarolukord, sest ilmad lähevad soojemaks ja kõik need jäänused hakkavad ju roiskuma, sest ega venelased nende koristamisega seal tegele.
Avdiivkas said okupandid hakkama alatu teoga, korraldasid tehasele raketilöögi kella 5 ajal õhtul, kui lõppes vahetus ja tabasid bussipeatust, kus inimesed kogunesid kojusõiduks. 10 inimest hukkus, vahetusriiete ja võileibadega kotid lasti sodiks - tõesti suur sõjaline võit Moskvale.
Raketilööke oli seal teisigi, palju langes ka Vugledaris, mis on hetkel Donbassi rinde lõunakülg.
/nginx/o/2022/05/04/14526185t1h02c7.jpg)
5) Mariupolist saadi taas ports inimesi minema, kuid probleem on selles, et evakuatsioonibussidest jõuab Ukraina kontrolli all olevale alale Zaporižžjas ainult murdosa. Suurem osa busse ei tulnud tagasi. Tänase seisuga on Venemaale küüditatud üle miljoni ukrainlase, keda vahepeal hoitakse nädalaid või isegi kuid filtratsioonilaagrites. Mis seal toimub, võib ainult oletada.
Õhtupoole taasalustasid Vene okupatsiooniväed Azovstali ründamist. Pealetungi korraldati isegi merelt kaatritega. Pommitatakse samuti jätkuvalt ning pika pommitamise järel on kahjustused hakanud tekkima ka sügavates punkrites.
Meediakajastuste kohaselt ütlevad Azovstalist pääsenud tsiviilisikud, et paljud ei julge sealt evakueeruda just sellepärast, et keegi ei garanteeri neile Ukrainasse jõudmist. Inimesed loodavad Ukraina humanitaarkolonni või otsest koridori, mis saaks aga ilmselt saabuda alles Ukraina kaitseväe läbimurdega ja seda pole sealkandis veel silmapiiril.
6) Lõunarinne Zaporižžja suunal on püsinud. Varasematel päevadel on küll olnud teateid sinna mingi tehnika ja üksuste koondamisest, kuid hetkel on suhteline vaikus. Viimati oli seal suurem möll, kui ukrainlased ühe ründava tankiroodu ära hävitasid. Rohkem pole midagi nii suursugust toimunud, aga seda just uudisterindelt. Teame ka seda kaudselt, et tagalas toimub samuti üht-teist.
Venelased räägivad viimasel ajal nii palju läbirääkimistest, et jääb vägisi mulje nende edusammude ammendumisest ka endisega võrreldes palju piiratumal rindel.
7) Hersoni piirkond on rinde osas stabiilne. Mõkolaivi linna poole suudetakse Smertšiga veel lasta. Rindestabiilsus on saavutatud ilmselt eelmise päeva täpse kirurgilise sekkumisega Tšornobajivkas. Jälle võtab Vene okupantidel aega, et end reorganiseerida.
Mõkolaivi lähistel lasid ukrainlased alla Vene ründedrooni Fortpost. See on neil mingi uuem leiutis, millele aretati ründevõimekus alles hiljuti.
Nende pseudoreferendumi plaanide osas on spekulatsioone - kas viitsivad etendada ja kulutada. Põhiprobleem selles, et oblastikeskusest Hersonist seisavad Ukraina väed vähem kui 20 km kaugusel. Donetskis see muidugi omal ajal väga ei seganud, sest seal on ka praegu rinne suhteliselt linnapiiril, aga see oli ka aastate jooksul välja kujunenud ja kivistunud.
Hersonis on kõik värske ja võib muutuda dünaamiliseks. Mis seal salata, ootame ju kõik Ukraina vägede edukat pealetungi. Donbassi sõja 2014. a. alustanud Strelkov-Girkin on juba avaldanud kartust, et ukrainlastel võib olla võimekus Krimmi poolsaare sillaühendus mandriga õhku lasta ja sellest lihtsalt oodatakse sobivat momenti.
Arvata on, et sellega võib veel aega minna, sest ukrainlased ilmselt ei tee sama viga, mis Vene okupandid ja ei hakka oma jõudusid ühtlaselt mööda kogu rinnet laiali määrima, vaid tegelevad metoodiliselt piirkondade kaupa, kus tekitatakse lokaalne ülekaal.
/nginx/o/2022/05/04/14526187t1h526e.jpg)
8) Odesssa ümbrussesse tuli taas rakette mitmes kohas rannikul ning ka oblasti sügavuses Moldova külje alla. Võib-olla mingi logistika teema.
Samas vahendasid Ukraina agentuurid sõnumit, et Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeerium kavandab ohvitseride perede evakueerimist Transnistriast. Sobitub küll viimaste päevade info skeemi, kuid siiski pole tegu veel sündinud faktiga, vaid sisuliselt kuulujutuga.
Lääne meedias spekuleeritakse palju selle üle, mida teeb Putin 9. mail - kas kuulutab välja üldmobilisatsiooni või sõja Ukrainale. Välisminister Lavrov on igatahes teinud ukrainlastele suure teene ning oma mölaga Iisraeli täielikult välja vihastanud. Nüüd on Iisrael kaotanud veto oma relvade tarnetelt Ukrainasse ja lubanud isegi nipet-näpet juurde saata.
Venelased räägivad viimasel ajal nii palju läbirääkimistest, et jääb vägisi mulje nende edusammude ammendumisest ka endisega võrreldes palju piiratumal rindel. Maastikul tehakse aga katseid teise kaitseliini rajamiseks ning integreeritakse jõuliselt hõivatud Hersoni oblasti alasid oma rubla- ja inforuumi.
Loodetavasti ei hakka Prantsusmaa president Emmanuel Macron lähiajal aktiivselt omalt poolt mingit kokkulepet sebima ning jätkub rahvusvaheline konsensus Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise osas.