/nginx/o/2022/05/04/14526269t1h6529.jpg)
Minskis suri kolmapäeva varastel tundidel iseseisva Valgevene esimene juht Stanislav Šuškevitš, teatas tema abikaasa Irina Euroopa Valgevene raadiole.
Suri iseseisva Valgevene esimene juht Stanislav Šuškevitš
Šuškevitš, kellest hiljem sai autoritaarse presidendi Aleksandr Lukašenka kriitik, suri 87 aasta vanuselt koroonast tingitud tüsistustesse.
Meedia teatel paigutati ta aprilli lõpus koroonaviiruse komplikatsioonide tõttu intensiivraviosakonda.
Šuškevitš oli aastail 1991–1994 Valgevene Ülemnõukogu esimees. Tema allkiri on Belovežje kokkuleppel, millega saadeti laiali Nõukogude Liit.
Koos Šuškevitšiga on Belovežje leppel Vene toonase presidendi Boriss Jeltsini ning Ukraina presidendi Leonid Kravtšuki allkirjad.
Šuškevitš juhtis Valgevenet 1994. aastani, siis kaotas ta valimised Lukašenkale ja temast sai mainekas opositsioonipoliitik.
«Ma loodan, et korraldatakse riiklikud matused, aga seni ei ole keegi meiega ühendust võtnud,» ütles Irina Šuškevitš.
Minskis sündinud Šuškevitš sai ülemnõukogu esimeheks pärast seda, kui senine esimees tagandati, sest ta oli toetanud 1991. aasta augustiputši Mihhail Gorbatšovi kukutamiseks. Pärast Valgevene iseseisvumist jäi ta riigipeaks, ehkki presidendi ametinimetust tal ametlikult ei olnud.
Ta kaotas koha toona Valgevene korruptsioonitõrjekomisjoni juhtinud Lukašenka korruptsioonijuurdluse tulemusena.
1994. aastal juunis kandideeris ta presidendiks, kuid kukkus välja juba esimeses voorus.
Lukašenka võitis teises voorus ülekaalukalt ja on tänini president.
Šuškevitšist sai opositsionäär ja ta kritiseeris Lukašenkot teravalt. 2012. aastal süüdistas Lukašenka teda «viienda kolonni» juhtimises ja tal keelati riigist lahkuda.
Viimastel aastatel ei olnud Šuškevitš kuigi aktiivne ega võtnud osa suurtest valitsusvastastest meeleavaldustest, mis puhkesid pärast Lukašenka väidetavat valimisvõitu 2020. aasta augustis.
Valgevene opositsioonijuht Svjatlana Tsihhanovskaja ütles, et Šuškevitši surm on suur kaotus valgevene rahvale ja demokraatlikule maailmale.
«Iseseisva Valgevene esimest juhti jäädakse mäletama tema rolli tõttu Nõukogude Liidu laialisaatmises,» ütles ta Twitteris.
Valgevene ametlikku reaktsiooni Šuškevitši surmale ei ole veel tulnud.