Mali hunta: Prantsusmaa tegevusel ei ole juriidilist alust

Prantsuse sõjaväelased Malis. Foto: Paul Lorgerie / Reuters / Scanpix

Mali sõjaväehunta teatas teisipäeva õhtul riigitelevisioonis, et Prantsusmaal ei ole enam õiguslikku alust riigis sõjalisi operatsioone läbi viia, kuna Bamako on kaitsekokkulepetest lahkunud.

Hunta teatas esmaspäeval, et katkestas 2014. aasta kaitseleppe Prantsusmaaga, sest riigis viibivad Prantsuse väed rikkusid räigelt riigi suveräänsust.

Välisminister Abdoulaye Diop ütles, et kaitsekoostööleppe ametlikuks lõpetamiseks kulub kuus kuud.

Juriidiliselt kaotasid 2013. ja 2020. aastal allkirjastatud lepped Prantsuse Barkhane ja Euroopa Takuba operatsiooni kohta juba kehtivuse, ütles ta.

«2. maist lakkasid Barkhanet käsitlev kokkulepe ja Tahubat puudutav lepe Mali seisukohast kehtimast, mis tähendab, et sellest hetkest ei ole Prantsusmaal õiguslikku alust Mali pinnal tegutseda,» ütles Diop.

Prantsusmaa tõi operatsioon Barkhane raames, millega püüti aidata Saheli liitlastel džihadistide mässuga võidelda, Malisse tuhandeid sõdureid ning droone ja sõjalennukeid.

Pariisi ja Bamako head suhted leidsid aga lõpu 2020. aasta augustis, kui rahulolematud ohvitserid haarasid võimu ning kukutasid valitud presidendi Ibrahim Boubacar Keïta.

Pinged tõusid haripunkti, kui hunta tõi riiki võitlejad, kes Prantsusmaa ja teiste veendumuse kohaselt on Vene erajulgeolekufirma Wagner palgasõdurid.

Veebruaris teatas Prantsusmaa, et viib väed Malist välja. Otsus puudutab ka Takuba missiooni, sest sedagi juhib Prantsusmaa.

Diop ütles, et Barkhane on juba hakanud Malist lahkuma ning Prantsusmaa jätkab vägede väljaviimist.

«Kuid kõike, mis leiab aset suveräänse riigi territooriumil, tuleb arutada ja kokku leppida riigiga,» lisas ta.

Prantsuse välisministeerium ütles teisipäeval, et Mali otsus öelda lahti sõjalise koostöö leppest Prantsusmaaga pärast vastuolusid valitseva huntaga ei olnud õigustatud.