Sõda mõjutab suuresti Ukraina majandust. Milline on hetkeseis?
Oleme teinud mõningaid katseid hinnata majanduskahjusid. Nende põhjal võib öelda, et sisemajanduse kogutoodang (SKT) on langenud 40 või 50 protsenti.
Asi on selles, et mõningatel probleemidel pole seost SKTga, vaid inimkaotuste ning sellega, mis toimub rahva heaoluga. SKT ei puuduta hävitatud linnasid, kuivõrd nende ülesehitamine ja areng toimus juba paljude aastate vältel. Kui hinnata ehitistele, infrastruktuurile ja ettevõtetele praeguseks tekitatud kahju suurust, siis selle osakaal riigi majandusele moodustab hinnanguliselt poole. Ent siia hulka ei ole arvestatud inimfaktorit.
Arvan, et inflatsioon moodustab sarnaselt SKTga aasta lõpuks 30–40 protsenti. See puudutab ühtaegu heaolu ja võimalust asuda rajama uut elu. Riigi siseeksport määrab suuresti Ukraina majanduse näo. Näiteks seesama metall, mida müüdi edukalt rahvusvahelistel turgudel. Praegu tehakse juttu juba toidukaupade müügist maailmaturule, kuivõrd Ukraina teravilja – nisu ja maisi –, aga ka päevalilleõli müük on märkimisväärselt piiratud.
Sain hiljuti teada huvitava fakti, et näiteks pool maailmaturule müüdavast neoonist, mida kasutatakse kiipide valmistamiseks, tuleb Ukrainast. See aga tähendab riski globaalsele tehnoloogiatööstusele.