/nginx/o/2008/07/08/55479t1hd117.jpg)
Euroopa Komisjon esitab täna ettepanekud uue ülemaailmse kliimakokkuleppe kohta, mis kavatsetakse sõlmida detsembris Kopenhaagenis toimuval ÜRO kliimakonverentsil.
Euroopa Komisjon tegi ettepanekud Kyoto jätkuleppesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi eesmärk on, et kliima ei soojeneks enam kui kaks kraadi Celsiuse skaala järgi võrreldes tööstusajastu eelse tasemega, sest teadusandmed kinnitavad veenvalt suurema kliimamuutusega kaasnevaid ohte.
Kopenhaageni kokkuleppega tuleks Euroopa Komisjoni arvates seada ülemaailmsed eesmärgid heitkoguste vähendamiseks ning luua alus, millest lähtudes saaks tugevdada riikide võimet kliimamuutusega kohaneda.
Eesmärgid
Kliimamuutuse piiramiseks kahe kraadiga peavad ülemaailmsed heitkogused saavutama maksimumtaseme enne 2020. aastat ning seejärel 2050. aastaks langema alla 50 protsendi 1990ndate aastate tasemest.
Selleks tuleb võtta meetmeid nii arenenud kui ka arengumaades, märgib Komisjon.
Arenenud riigid peavad haarama juhtpositsiooni ning 2020. aastaks vähendama oma emissioone 30 protsendi võrra 1990ndate aastate tasemest.
EL oleks eeskuju andmiseks vamis võtma endale kohustuse vähendada oma heitkoguseid 30 protsendi võrra, kui teised arenenud riigid on nõus võtma sarnaseid kohustusi. EL on juba rakendanud meetmeid heitkoguste vähendamiseks 20 protsendi võrra.
Arengumaad, v.a kõige vaesemad riigid, peaksid aga hoidma oma koguheidet 15-30 protsenti madalamal, kui on prognoositud 2020. aastaks senise tegevuse jätkamise korral, leiab Euroopa Komisjon.
Seoses sellega peaks kiiresti vähenema troopiliste metsade hävitamisest tingitud heide. Riigid peaksid kohustuma võtta 2011. aastaks vastu süsinikdioksiidiheite vähendamise arengustrateegiad, mis hõlmaksid kõiki peamisi suurte heitkogustega sektoreid.
Neid strateegiaid hinnataks uue rahvusvahelise süsteemi abil, mis võimaldab viia kavandatavad meetmed kokku vajaliku välisabiga.
Süsinikdioksiidiheite vähendamise rahastamine
Et temperatuuri tõus jääks alla 2 °C, vajavad arengumaad arenenud riikidelt ja mitmepoolsetelt institutsioonidelt palju suuremat rahalist toetust, mis võimaldaks neil anda oma panus võitlusse kliimamuutusega.
Heite vähendamiseks võib sõltumatute hinnangute järgi osutuda vajalikuks suurendada täiendavaid netoinvesteeringuid 2020. aastaks kogu maailmas ligikaudu 175 miljardi euroni aastas.
Üle poole sellest summast tuleb investeerida arengumaadesse. Kuni 2020. aastani on enamiku nendes riikides võetavate meetmete kulud väikesed - või toovad need koguni tulu - ning neid tuleks rahastada riikide omavahenditest. Meetmetele, mis ületavad riigi võimalusi, tuleks anda välisabi riiklikest fondidest ja rahvusvahelistest süsinikukrediidi mehhanismidest.
Kopenhaageni kokkulepe peaks looma ka raamistiku, mis aitaks riikidel kohaneda vältimatu kliimamuutusega. Kõikidelt arenenud ja arengumaadelt tuleks nõuda, et nad töötaksid välja riiklikud kohanemisstrateegiad. Kõige haavatavamatele vähim arenenud riikidele ja väikesaartel asuvatele arengumaadele tuleks anda kohanemistoetust.
EL peaks uurima võimalikke uuenduslikke rahvusvahelise rahastamise allikaid, mis lähtuksid põhimõttest «saastaja maksab» ja maksevõimest.
ELi liikmesriigid võiksid samuti kasutada arengumaade toetuseks osa oma tulevasest tulust, mis saadakse saastekvootide enampakkumisel ELi heitkogustega kauplemise süsteemi alusel.
Ülemaailmne süsinikdioksiiditurg
EL peaks püüdma rajada 2015. aastaks kõiki OECD riike hõlmava süsinikdioksiidituru, sidudes ELi heitkogustega kauplemise süsteemi teiste sarnaste piiramise ja kauplemise süsteemidega, et luua vahendeid kliimamuutusega võitlemiseks ja leevendada selle mõju.
2020. aastaks tuleks kõnealust turgu laiendada, nii et see hõlmaks suurimaid kasvava majandusega riike, eesmärgiga luua ülemaailmne süsinikdioksiiditurg.
Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi tuleks reformida. Majanduslikult enamarenenud arengumaade ja konkurentsivõimeliste majandussektorite puhul tuleks puhta arengu mehhanism järk-järgult asendada sektoripõhise heitkoguste krediidi süsteemiga ning piiramise ja kauplemise süsteemidega.
Komisjoni ettepanekud käsitlevad kõiki OECD riike hõlmava süsinikdioksiidituru väljaarendamist aastaks 2015 ning riikide heitkogustest ja maksevõimest lähtuvate uuenduslike rahvusvaheliste rahastamisallikate loomist.
Keskkonnavolinik Stavros Dimas märkis: «Võitlus kliimamuutuse põhjuste ja mõjuga nõuab järgmistel aastakümnetel märkimisväärseid riiklikke ja erainvesteeringuid, ent nii on kulud siiski palju väiksemad kui kliimamuutuse hävitava jätkumise korral. Euroopa majanduse elavdamise kava ja sarnased meetmed, mida kogu maailmas seoses majanduskriisiga võetakse, pakuvad võimaluse edendada investeeringuid süsinikdioksiidiheite vähendamisse ning samal ajal toetada majanduskasvu, uuendustegevust ja töökohtade loomist. Kokkuleppe sõlmimiseks Kopenhaagenis on aga äärmiselt tähtis leida veelgi enam rahastamisvõimalusi. Sellele aitab kaasa tänane teatis, milles esitatakse laiahaardelised ettepanekud rahastamise ja investeeringute suurendamiseks.»