IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Venemaad ärritab Ukraina osavus lääne relvade rongitranspordi korraldamisel
/nginx/o/2018/01/02/7457091t1h7300.jpg)
5. mai 2022, 09:15
Venemaa okupatsiooniväed on Ukrainas üritanud terve rindejoone ulatuses taastada initsiatiivi ning suurendanud tulelöökide tihedust. Kas sellele ka mingi sisuline tulemus järgneb, selgub lähipäevadel. Seniks on ukrainlaste kaitse pidanud kõigis lõikudes, mida võiks käsitleda kriitiliste löögisuundadena, kirjutab Igor Taro oma eilse sõjapäeva ülevaates.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid järgnevad: ründajaid 24 500 (lisandunud 300), tanke 1077 (lisandunud 15), soomukeid 2610 (lisandunud 43), suurtükke 491 (lisandunud 16), raketiheitjaid 163 (lisandunud 1), õhutõrjesüsteeme 81 (lisandunud 1), lennukeid 194, helikoptereid 155, droone 303 (lisandunud 12).
Venemaa püüab hoida tegevust praktiliselt kogu Ukraina territooriumil, et mitte võimaldada neil tekitada teatud rindelõikudel lokaalset ülekaalu.
Teist päeva järjest on lisaks suurele hulgale soomustehnikale ning personalile Vene poole kaotuste real muljetavaldav hulk suurtükke – 2,5 patareid päevas ehk 5 patareid selle kahe päevaga. Ehk on ukrainlastel hakanud tõhusalt tööle patareivastased radarid ning pikema laskeulatusega ja täpsemad kaudtulerelvad – seda hüpoteesi kinnitavad mõned eraldiseisvad sõnumid lääne tehnika kohalejõudmisest ja kasutuselevõtust rindel.
Arvestades sissejuhatuses mainitud tuletegevuse intensiivsuse kasvu, on see edasiste arengute valguses väga oluline info.
Droone on samuti hakanud korralikult minema.
Venemaa hoiab piiril pinget
Venemaa hoiab pinget Harkivist loodes Sumõ ja Tšernihivi oblasti piiril – käiku on läinud lisaks miinipildujatele automaatgranaadiheitjad ja ikka kümnete laskude kaupa. Jääb mulje, et keegi justkui keeraks vinti peale. Eesmärgiks selgelt Ukraina väejuhatuse tähelepanu hajutamine peamiselt lahingutandrilt. Selleks on Sumõ oblasti serva pargitud ka mingi osa tankidiviisist, mis võib teoreetiliselt iga hetk piiri ületada.
Kas see neil ka korda läheks ja mis edasi juhtuks, on iseküsimus. Selge on see, et Ukraina peab idarindel sõdides pidevalt üle vasaku õla vaatama.
Kremlile ei meeldi üldse lääne abi Ukrainale just seetõttu, et see on olnud tõhus.
Jätkusid ka raketirünnakud mujal Ukraina territooriumil. Kropõvnõtskõi kandis tabasid Vene raketid mingit taristuobjekti, Dnepri kandis tabati raudteetaristut.
Kremlile ei meeldi üldse lääne abi Ukrainale just seetõttu, et see on olnud tõhus. Ukraina on siiani saanud raudteeliikluse ümbersuunamise ja riskide hajutamisega uudiste järgi üsna hästi hakkama. Rongide seisuajad ei ületa mõnda tundi ning liiklus taastub. Osa rakette on Ukraina õhukaitse ka maha võtnud.
/nginx/o/2022/05/05/14528127t1h0653.jpg)
Harkivis endas on olukord küllalt sarnane varasemale – oli paar tabamust, millest tekkisid ka tulekahjud.
Harkivist idas pole veel järgnenud Vene vägede loodetud suurejoonelist läbimurret. Tundub, et ukrainlased suruvad vaikset Starõi Saltovi peale, mille lähistele nad eile jõudsid. Tänase teate kohaselt pole sealt tsiviilelanike evakueerimine võimalik, kuna käib lahingutegevus ning kõik maanteed on tule all.
Izjumi suunal proovivad Vene okupatsiooniüksused tekitada soodsamat pinnast pealetungiks, intensiivistades suurtükkide tulelööke. Sihiti ukrinlaste positsioone Hrušuvaha, Nova Dmõtrivka ja Kurulka asulate lähistel – need on varemgi olnud sellel operatiivsuunal Vene okupantide rünnakukoridorideks. Märkimisväärset pealetungitegevust pole veel toimunud. Võimalik, et valmistavad pinnast ette. Kindral Valeri Gerassimov olevat käinud isiklikult innustamas. Loodetavasti tal jalg väga hullusti ei valuta.
Lõman kolmest küljes sisse piiratud
Sjeverodonetski suunal on okupatsiooniüksused teinud mitmeid katseid uutele aladele edeneda, kuid need pole siiani vilja kandnud. Lõmanile proovivad Vene väed juurde liikuda loodest. Praeguseks on Lõman põhjast, idast ja kagust sisse piiratud. Eelneval päeval proovisid Vene okupandid suruda Oskili veehoidla kõrvalasulatest edasi Oleksandrivka peale, kuid selle päeva seisuga tulemust pole.
Kuna Rubižne on Vene vägedel tropina ees, siis tegid nad katse siseneda Sjeverodonetskisse Vojevodivka kaudu, mis on täpselt Rubižne ja Sjeverodonetski vahel. Selle fiasko kohta põhjalikumad andmed puuduvad.
/nginx/o/2022/05/05/14528128t1h076b.jpg)
Üritamine Orehhovo suunal lõunas Novotoškivka poolt on samuti kasutuks osutunud.
Ukraina peastaap on teatanud, et saab aru küll, mida Vene okupantide juhid üritavad, kuid praktikas ei kuku see kuidagi välja.
Popasnas on Vene armeel samuti nulliring edenemise osas, kuid positiivne saldo kaotustes. Kummaline, et neil üle ei viska. Sõduritel hakkaks justkui midagi koitma, kui Ukraina eriteenistuste pealt kuulatud kõnesid uskuda.
Marjinkas on Vene pool kasutanud taas fosformoona.
Donbassi rindel samas toimub palju – seal oli päeva jooksul 11 pealetungi, hävitati viis tanki, seitse soomukit, kaks Su-30 tüüpi lennukit ja paar drooni.
Mariupolis üritavad Vene okupatsiooniüksused viimast eepilist pealetungi Azovstali tehasele.
/nginx/o/2022/05/05/14528115t1hba55.jpg)
Vahepeal oli Ukrianal mure, et side Azovi võitlejatege olevat justkui kadunud, aga ilmselt olid inimesed lihtsalt hõivatud. Välisluurajad on pakkunud, et Mariupolis tegutseb kõigest kaks pataljoni taktikalist gruppi. Kõik ikka loodetavasti mäletavad, kuidas Putin lubas Azovstali tormijooksuga mitte rünnata.
Eelneva päeva hea uudis on see, et üle 300 tsiviilisiku saadeti sealt tehase territooriumilt humanitaarkoridori pidi ära.
Lisaüksused pole Zaporižžja suunal olukorda muutnud
Lõuna rindel Zaporižžja suunal olid arengud sarnased Izjumile – tugevdati tuletegevust paaris prioriteetses koridoris. Rünnati Orehhovi, Huljaipole ja Velõka Novosilka suunas. Sinna olevat Mariupoli alt suunatud ka kümme täiendavat pataljoni taktikalist gruppi, kuigi nende mõju on olnud vaevumärgatav.
Hersoni oblastis on Vene okupandid pommitanud põhjaosas olevaid asulaid, mille Ukraina hiljuti tagasi võttis. Tundub, et nad pole Krõvõi Rihi ründamisest veel loobunud.
Venemaa kerib jätkuvalt pinget Transnistrias. See olukord on nagu pisike mudel Kremli mõttemaailmast.
Mõkolajivi pihta lasti taas rakette, aga võimsad plahvatused olid kuulda ka Hersoni piirkonnas Vene okupantide käes oleval alla – ühe korra võib arvata, mis võis olla selle asula nimi.
Raketitabamused on jõudnud taas Odessasse. See küll ei lohuta seal hetkel eriti kedagi, aga löögirelvadeks on valitud rannakaitse- ja laevadevastased raketid. Räägitakse, et on mittesihtotstarbeline kasutus, sest muud on juba otsakorral. Eelneva päeva üle Ukraina toimunud raketilöök viidi täide Tu-160 strateegiliste pommitajate abil Kaspia mere kohalt.
/nginx/o/2022/05/05/14528133t1hf3d1.jpg)
Venemaa kerib jätkuvalt pinget Transnistrias. See olukord on nagu pisike mudel Kremli mõttemaailmast. Nad kujutavad vist ette, et saavad «jaga ja valitse» meetodil endale sõpru juurde, kuid läheb vastupidi. Moldova on kinnitanud täielikku pühendumust Ukraina aitamisele: nad saatsid sarnaselt Eestile demineerijate grupi.
Euroopa Liit on ühtlasi alustanud Moldova militariseerimise aktsiooniga, eraldades selleks seitse miljonit eurot. Väga palju selle eest ilmselt ei saa, aga hetkel on tähtis meelsuseavaldus ja arusaamine, et Venemaa ei jäta ühelegi naabrile võimalust selle sõja lõpp lihtsalt keldris ära oodata.
Kuna Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov lükkas kõik kuuldused 9. mai mobilisatsioonid ja Ukrainale sõja kuulutamise osas tagasi, siis võib oletada kahte asja – mobilisatsiooni kindlasti jätkatakse, võib-olla varjatult ja kui Venemaa ei kuulutagi sõda Ukrainale, siis tõenäoliselt kuulutab ta selle ülejäänud maailmale.
Kokkuvõttes püüab Venemaa hoida tegevust praktiliselt kogu Ukraina territooriumil, et mitte võimaldada neil tekitada teatud rindelõikudel lokaalset ülekaalu. Loodetakse, et siis ei suuda Ukraina tegeleda pädeva reservi kokkupanekuga, vaid pihustab oma energia laiali. Mingi loogika selles on, kuid ilmselt pole ukrainlased ka nii rumalad, et täpselt Vene plaani järgi tegutseda.