IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK Okupeeritud aladelt Vene väkke mobiliseeritud mehed ei suuda ega taha Ukrainaga võidelda (1)

Ukraina sõdur poseerib hävitatud Vene tanki juures Harkivi lähistel Mala Rohani külas. Foto: Ricardo MORAES / REUTERS / SCANPIX
Copy

Ukraina väed on liikunud edasi Harkivi ümbruses põhja ja itta ning lisaks Harkivist kagus asuva Tšuhujiv pealt otse põhja Starõi Saltovi suunas. Vene väed seal külasid tagasi võtta ei jaksa. Kui seal viimati suurem ports asulaid vabastati, siis avastati vastase positsioonidelt värskelt mobiliseeritud okupeeritud alade elanikke, kes pandi kaevikutesse lihtsalt kahurilihaks – sõdida nad ei suuda ega taha, kirjutab Igor Taro eilse sõjapäeva ülevaates.

Ilmselgelt ei näe me veel laiaulatuslikku vastupealetungi Ukraina armee poolt, vaid üksikuid sammukesi Harkivi elanike julgeoleku kindlustamiseks.

Harkivi osas on väidetud, et vastase suurtükid linna enam ei ulatu. No ei pruugi veel nii roosiline see olukord olla. Ukraina vägi on sel vabastanud mitu asulat, kuid ulatuslik ala on veel okupantide käes nii põhjas kui ka idas. Põhja pool juhtus koguni selline vahejuhtum, kus Vene snaiper hukkas ühe meespensionäri.

Vene okupandid üritavad vastu rünnata, kuid seni pole nad Harkivi all ühtki küla suutnud uuesti tagasi võtta. Starõi Saltovi hõivamine Siverski Donetski sillal avab tee Vovtšanski peale lõunast. See on üks kahest varustussuunast Belgorodi oblastist Izjumi poole.

Asi näib liikuvat selles suunas, et okupandid peavad varsti Harkivi piirkonnas asju pakkima hakkama. Tavaliselt võtab selle realiseerimine aega ning lõpus kipub kiireks minema.

Izjumi operatiivsuunal olevat ukrainlased samuti proovinud vastupealetunge teha, kuid seal on asi hetkel muutumatu. Ka Vene okupantide surve Barvinkove poole ei ole vilja kandnud. Tundub, et Barvinkove vallutamine jääb seekord ära. Ukraina on nähtavasti suutnud moodustada seal tõhusa tõkke ning kindralite laialipeksmine jätab Vene okupantide tegevusele oma pitseri.

Rünnakud käivad, kuid edasi ei liiguta

Sjeverodonetski operatiivsuunal Lõmani osas pole muutusi, täpselt sama seis, mis eelmisel päeval. Aga uued pealetungisuunad on Vene okupatsiooniüksustel Rubižne ja Sjeverodonetski vahel. Nad on hakanud ründama Rubižne kaguserval asuvat Vojevodivka küla, mis on ühtlasi ka Sjeverodonetski külje all. See pole veel õnnestunud.

Rubižnes sees ei ole Vene okupandid ka edenenud ning sellepärast tehaksegi katseid minna teiselt poolt, et jõuda ukrainlaste selja taha. Lisaks on proovinud nad arendada pealetungi Borovenki pealt otse Sjeverodonetskisse.

Kohalikud elanikud ületavad jalgratastel purustatud silda Harkivi oblastis Tšuhujivis.
Kohalikud elanikud ületavad jalgratastel purustatud silda Harkivi oblastis Tšuhujivis. Foto: VASILI ŽLOBSKÕI / EPA / SCANPIX

Novotoškivkast Orehhovo suunal pole ka arenguid – Vene pool üritab rünnata, kuid peab taanduma.

Popasna meenutab ka natuke juba anekdooti, mille najal sünnivad paroodiad Vene kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi kokkuvõtetest: «Võitleme juba 1756 päeva ning täna on meie võitlejatel õnnestunud liikuda mõned meetrid edasi kahes paneelmajas ja välja võidelda ühe kanala nurk, seda asutakse nüüd piirama ning jõuludeks kavatseme laudahoone täielikult enda kontrolli alla võtta.» See viitab venelaste igapäevastele teadetele, kui palju on nad midagi Ukrainalt vallutanud.

Marjinka kandis läksid taas käiku fosformoonaga miinid. Vene okupandid ei saavutanud edu peamistel löögisuundadel.

Venelased löödi Azovstali käikudest välja

Mariupolis käib Azovstali terasetehase intensiivne pommitamine. Arvatavasti reeturi kaasabil on okupandid saanud ülevaate maa-aluste käikude kohta ning vahepeal olid võitlused juba sinna kandunud, kuigi viimastel andmetel suudeti nad sealt välja peksta.

Hukkus Azovi pataljoni psühholoog – keskealine naine, kelle poeg sai Azovis teenides surma juba 2018. aastal.

Mingil määral toimib tsiviilelanike väljaviimine tehasest ja Mariupolist. Ukraina probleemiks seal on suur hulk haavatud sõjaväelasi, kelle osas üritatakse ka diplomaatilisi teid pidi kokkulepet saavutada. Esimene eesmärk ongi tsiviilelanikud ja haavatud välja viia.

Vene inforuumis oli Mariupolis suurim sündmus punalipuga vanaeide monumendi avamine, kus osales Vene presidendi administratsiooni asejuht Sergei Kirijenko. Tema on Kremli n-ö sõjapartei esindaja, kes sooviks Venemaa sõda Ukrainas pigem laiendada. Varem märgati seal propagandist Vladimir Solovjovi.

Vene-meelsete nn separatistide võitlejad positsioonil Mariupolis Azovstali tehase lähistel
Vene-meelsete nn separatistide võitlejad positsioonil Mariupolis Azovstali tehase lähistel Foto: Alexander Ermochenko

Monumendi aluseks on uus Vene propaganda müüt ukraina memmest, kes ootas punalipuga vabastajaid. Tegelikult on Vene okupandid selle loo prototüübiks olnud memme maja miinidega purustanud ning praeguseks on nad Ukraina väe abiga koos oma taadiga Harkivist ohutusse kohta evakueeritud.

Võimalik, et midagi kavandatakse 9. mail just Mariupolis, kuna see on ainus suur linn, mis on okupantide käes rindejoonest eemal. Ukrainlased ei välista, et selleks päevaks kogutakse piirkonna filtratsioonilaagritest kõik mehed kokku, et etendada Mariupolis nn sõjavangide paraadi.

SIM-kaarte vahetatakse lausa sõiduauto vastu

Zaporižžja rindel pole suuri edasiminekuid, kuid on paar huvitavat infokildu. Vassõlivka küla kandis olevat Vene sõjaväelased proovinud vahetada ukrainlastelt telefone või SIM-kaarte, et saaks korra koju helistada. Suisa nii meeleheitel olevat need sõdurid, et vahetavat töötava telefoni näiteks sõiduauto või bensiini vastu.

Teine huvitav infokild puudutab pauku Melitopoli lennuväljal. Selle kohta on öeldud, et tegu on teise Tšornobajevkaga. Vene okupandid viivad sinna ja pargivad seal pidevalt tehnikat, mida ukrainlased siis aeg-ajalt täppislöökidega purustavad.

Vuhledarist pärit 93-aastane Jekaterina Didenko ootab oma tütart, kes seisab koos teiste inimestega järjekorras abikeskuses Zaporižžjas.
Vuhledarist pärit 93-aastane Jekaterina Didenko ootab oma tütart, kes seisab koos teiste inimestega järjekorras abikeskuses Zaporižžjas. Foto: Jevgeni Maloletka / AP / Scanpix

Hersoni linnast on kehtestatud tsiviilelanikele väljasõidukeeld vähemalt 11. maini. Võimalik, et selle eesmärk on mingi pseudoreferendumi laadne asi või siis plaan ikkagi 9. mail mobilisatsioon välja kuulutada. Viimasel ajal tehtud Vene võimude avaldused ei suuda kedagi veenda.

Ukraina peastaap teatas, et nad on Hersoni-Mõkolajivi piiril vabastanud mitu küla, kuid täpsustusi asulanimede osas pole. Mõkolajivi lastakse Smertšist kassettmoonaga.

Üle Ukraina on tulnud raketitabamusi seekord Kiievi kandi ja Lozova pihta, mis on Barvinkovest järgmine raudteesõlm Harkivi oblastis. Tulevahetusi on toimunud piirialadel Tšernihivi ja Sumõ oblastites.

Tähistamine jääb ootama Ukraina võitu

Transnistrias käivat meeskodanike kiire lahkumine, muid märkimisväärseid arenguid pole.

Valgevene riigipea Aljaksandr Lukašenka teatas intervjuus, et tema meelest kipub n-ö erioperatsioon venima hakkama. Ei tea, mida see küll tähendada võiks – varem elas ta ikka täielikult Valdimir Putini diskursuses. Hetkel võimaldab Valgevene oma territooriumi ja taristu kasutamist sõjalises agressioonis Ukraina vastu.

Ukraina monteerib rõõmsalt postamentidelt maha nõukogude tanke ning valmistub 9. maid kollektiivselt vahele jätma. Harkivi linnapea sõnum oli, et Vene okupantide tekitatud kahjustused sõjateemalisele mälestusmärgile jäetakse tulevastele põlvedele meenutuseks, kuid sel päeval mälestavad kõik Teise maailmasõja ohvreid kodus. Ja päriselt tähistama hakatakse siis, kui Ukraina lõpuks võidab.

Tagasi üles