TAUST ⟩ Elanikkonnakaitse käilakuju Soome kasutab rahuajal pommivarjendeid mängutubade ja jõusaalidena

Merihaka tsiviilkaitsevarjend Helsingis. Foto: Mihkel Maripuu

Esmaspäeva hommikul kell kümme põletavad soomlased rutiinselt Helsingi kesklinna jõusaalis rasva. Kes vuhab trenažööril, kes mässab kangiga. Jõusaal on küll hästi valgus­tatud, aga ­valgus ei tule akendest – rasv põleb 25 meetri ­sügavusel maa all, Merihaka pommivarjen­dis. Varjendis on veel neli saalihoki väljakut ning suur laste mängumaailm, kus saab batuutidel ­hullata, sinna kõrvale ka 7,2 euro eest Jaffat ja hotdog’i nautida. Kui võimud peaksid andma sõjahäire, tuleb 6000 inimest mahutav varjend 72 tunniga puhtaks teha ja trenažöörid kempsudega asendada.

Merihaka-suguseid sügavaid ja avalikke suure mahutavusega pommivarjendeid, mis on iga päev kasutuses spordisaalide, ujulate, parklate või metroojaamadena, on Helsingis 60 ja neis saab varjuda umbes 180 000 inimest. Suurem osa neist kuulub linnale ja nende korrashoiu eest vastutab Helsingi päästeamet.

Kokku on 650 000 elanikuga Soome pealinnas 5500 varjendit ja neisse mahub 900 000 inimest. See tähendab, et ruumi on ka turistidele ja linna ümbrusest tööle pendeldajatele. Tööpäevadel võibki Helsingis korraga viibida üle miljoni inimese. Enamik eraomandis olevaid väiksemaid pommivarjendeid on kasutusel panipaikadena.