IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK Vene vägedel pärast Mariupoli suuri võite tõenäoliselt ei tule (2)

Igor Taro
Copy
Mariupoli elanik sõjategevuses purustatud kortermaja ees.
Mariupoli elanik sõjategevuses purustatud kortermaja ees. Foto: ALEXANDER ERMOCHENKO / REUTERS / Scanpix

UKRAINA PÄEVIK 6.05: kuna vana kalendri järgi oli Jüripäev, siis pandi Harkivi oblastis põlema suurem hulk Vene okupantide tanke. Vene okupandid sooritasid pealetungitegevusi Izjumi, Lõmani, Severodonetski, Popasna ja Vugledari piirkonnas. Kaks päeva massiivset rünnakut tehase territooriumil pole Azovstali kaitsjaid seni alistuma sundinud, kuigi olukord on väga kriitiline, kirjutab Igor Taro oma blogis 72. sõjapäeva kohta.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel on järgmised - ründajaid 24900 (+200), tanke 1110 (+18), soomukeid 2686 (+35), suurtükke 502 (+3), raketiheitjaid 171 (+2), õhutõrjesüsteeme 83, lennukeid 199 (+3), helikoptereid 155, laevu-kaatreid 11 (+1), droone 324 (+12).

Ukraina peastaabi teatel väldivad Vene lennukid Ukraina õhukaitse poolt kontrollitavaid alasid juba mitu nädalat ning lendavad ainult ajutiselt okupeeritud territooriumide kohal ning panevad oma raketilööke toime distantsilt. Siiski mõni aeg-ajalt ikkagi saab tabamuse ja helikopterite kaotuste taluvuse piir on ammu ületatud - neid ei lenda enam rindel tükk aega.

USA on kinnitanud, et Vene kindralite kadu võib tähistada kahekohalise numbriga. Võrdluseks USA ise on kogu Iraagi ja Afganistani sõjategevuses kaotanud täpselt ühe kindrali - see on siis 20 aasta jooksul.

Ei saa jätte meelde tuletamata, kuidas Vene kallaletungi ja sõjaroimade ministeerium oma rünnaku esimese päeva kokkuvõttes kirjeldas kõigi Ukraina õhujõudude ja õhukaitse hävitamist. Seda korrati eel mõni nädal hiljem, kuid nüüd käib jutt juba ammu hävitatud lennukite ja õhukaitsesüsteemide uuesti hävitamisest ulmelistes kogustes, millistest Ukrainas ainult unistatakse.

Üleeile Harkivis Vene mürsutabamuse saanud kortermaja.
Üleeile Harkivis Vene mürsutabamuse saanud kortermaja. Foto: Daniel Carde / ZUMA / Scanpix

1) Harkivis eile väljakuulutatud pealetungitegevused on arenenud edasi ning võib öelda, et idapoolne külg on okupatsioonivägedest ca 30 kilomeetri kaugusel ära puhastatud. Idas suurtükid ega raketiheitjad Harkivi linna enam ei ulatuks.

Hetkeseisuga jääb veel kitsas riba põhjas, mis on vastu Vene piiri, kuid ilmselt on sealgi alade vabastamine ainult võrdlemisi lühikese aja küsimus. Üsna tõenäoliselt kandub lahingutegevus senisest aktiivsemal määral ka Venemaa territooriumile piiriäärsel alal, kui just venelased oma kodinaid vaikselt kokku ei korja ning sarnaselt Kiievi suunale Vene sõjalaeva mindud teed ei lähe.

Kui aga jätkub 2014. aastale sarnane tegevus, kus kaudtuli hakkab tulema üle Vene-Ukraina piiri, siis erinevalt toonasest on Ukrainal liitlaste poolt roheline tuli vajalikud sihtmärgid hävitada. Pärast Harkivi julgeoleku kindlustamist võib eeldada tegevuse kandumist Izjumi operatiivsuuna tagalasse.

2) Izjumi operatiivsuunale on Vene okupandid saatnud oma tagumisest juhtimispunktist Urazovost Belgorodi oblastist üksuste täiendusi. Urazovo juhtimispunkt pandi püsti pärast ukrainlaste edukat rünnakut kolme Vene armee staapidele Izjumi kandis, kus sai hukka hulga kindraleid ja kümneid vanemohvitsere.

Kogu Donbassi rinde osas käib intensiivne tuli, et ukrainlaste üksusi maha suruda.

USA on kinnitanud, et Vene kindralite kadu võib tähistada kahekohalise numbriga. Võrdluseks USA ise on kogu Iraagi ja Afganistani sõjategevuses kaotanud täpselt ühe kindrali - see on siis 20 aasta jooksul. Vene armee juhtiv positsioon maailmas kindralite suremuse osas on selgitatav halvatud kommunikatsiooniga, mis on jällegi ukrainlaste kätetöö. See on sundinud kõrgeid ülemusi tulema isiklikult rindele juhtima, kus nad on ka alati palavalt vastu võetud.

Ainus Vene okupantide pealetungiüritus oli selles lõigus Novaja Dmõtrivka kandis, mis ebaõnnestus. Ka ukrainlased pole seal midagi tagasi vallutanud, aga seda ei tea, kas on üritanud.

3) Severodonetksi operatiivsuunal on aktiivne tegevus leidnud aset kahes piirkonnas. Lõmanile arendati pealetungi loodest Šandriholove suunal Korovii Iari poolt, päev varem oli ebaõnnestunud üritus paralleelteed pidi 4 km lõunapool.

Vene okupatsiooniväed on sellest suunast umbes 10 km kaugusel Lõmanist. Ja Lõman omakorda ca 15 km Slovjanskist, aga seal on jõgi vahel, mille sillad lasti õhku. Õhkulastud sillad on kaardil tähistatud musta x-ga, vasemalt punane nool on tänane pealetung, paremalt on varasem edenemine Jampili kaudu.

Samuti on Vene armee üritamas Donetsi jõe ületamist Kreminnast otse lõuna suunal - seda tähistab kolmas pikem nool, mille ots jõuab sinise jooneni.

Foto: Igor Taro

Taaskord proovisid Vene okupatsioonijõud Vojevodivka ja Borovenki poolt, nagu eilegi. Neid pealetunge tähistavad kaks lühikest noolt. Ühtlasi saatis ka neid nendes kohtades seekord ebaedu, aga Liveuamapi situatsioonikaardi järgi on Rubižnes Vene okupandid suutnud edenda ca 1,5 km seniselt joonelt, kontrollides praeguseks kuni kolmandikku linnast põhjaosas.

Lõunast Lõssõtšanski peale on okupandid proovinud tulla Nižne kaudu Novotoškovka poolt. Seal pole nad samuti edenenud.

Tundub, et Azovstali üheks peamiseks ülesandeks on olla piksevardaks Donbassi ja Lõuna-Ukraina rinnetele, kust on ära tõmmatud märkimisväärsed jõud.

4) Popasnas on seltsimehed edenenud samuti, umbes 500 meetri jagu. Kogu raskekahurivägi oli selleks rakendatud.

Kogu Donbassi rinde osas käib intensiivne tuli, et ukrainlaste üksusi maha suruda. Samas seal rohkem okupantide edenemist polnud. Lõunast üritasid nad Vugledari kõrval Pretšistivka kandist peale tulla. Ja see tegevus on juba praktiliselt lõunarindelt suunatud Zaporižžja lõigule.

Vene sõdur Bezimenne külas Mariupoli lähistel valvamas Azovstali tehasest evakueeritud tsiviilelanike saabumist 6. mail.
Vene sõdur Bezimenne külas Mariupoli lähistel valvamas Azovstali tehasest evakueeritud tsiviilelanike saabumist 6. mail. Foto: Alexander Ermochenko / Reuters / Scanpix

5) Mariupolis suutsid okupandid tankitõrjerelvaga ära lasta ühe tsiviilauto, mis sõitis tehase territooriumil tsiviilisikuid välja viima. Sealjuures käis aktiivne pealetungitegevus ning lahingud tehase territooriumil.

Seal on üle 20 ruutkilomeetri ning selle äravõtmiseks on Vene okupatsioonijõud rakendanud välisluure hinnangul ligi 2000-pealise grupi. Tundub, et Azovstali üheks peamiseks ülesandeks on olla piksevardaks Donbassi ja Lõuna-Ukraina rinnetele, kust on ära tõmmatud märkimisväärsed jõud.

6) Lõunarindel Zaporižžja kandist oli pealetungikatse vaid üle-eelmises punktis märgitud Pretšistivkale, mis on nende tavapärasest rünnakuobjektist Velika Novosilkas kümmekond kilomeetrit kagu suunas ehk mitte edasi, vaid tagasi. Intensiivsemaid kaudtulelööke said Kamianske, Orihiv ja Guliaipole, kus eelnevatel nädalatel oli pigem suhteline vaikus, kuid viimastel päevadel on tuletegevus intensiivistunud.

Praeguseks on Ukraina suutnud tabada kõikidest Musta mere laevastiku suurtest laevatüüpidest vähemalt ühe - ehk kolm suurt laeva on saanud otsetabamusi ning mitmed veel kahjustusi.

7) Hersoni oblastis on suhteliselt vaikne päev olnud, Vene okupandid jätkavad linnas kontrollpunktide püstitamist - linn on sisuliselt sisenemiseks-väljumiseks suletud eilsest saati. Mõkolaivisse lendas taas üks rakett, mujal märkimisväärseid sündmusi polnud.

Ukraina väed seisavad endiselt 20 km Hersoni südamest ning küsimus on selles, mida kavatseb Ukraina sellega ette võtta. Üks probleem on Mõkolaivi poole saadetavad raketid, teine Vene okupantide tegevus tsiviilelanikkonna kallal - sundimine koostööle okupatsioonivõimuga. Kiievist ei suudeta juba tükk aega anda kohalikele ametnikele selgeid instruktsioone, kuidas käituda ja mida teha sellises olukorras.

Ühtpidi on tarvis tagada mingid elementaarsed teenused, teistpidi on kõik operatsioonid, mida okupantidega ei kooskõlastada, sellel territooriumil sisuliselt välistatud.

Vene raketiristleja Moskva 2013. aastal, mille Ukraina väed lasid põhja 14 aprillil.
Vene raketiristleja Moskva 2013. aastal, mille Ukraina väed lasid põhja 14 aprillil. Foto: Stringer / Reuters / Scanpix

8) Odessa sai taas kaks raketitabamust. Odessa lähistel lasi Ukraina õhutõrje alla Vene okupantide luuredrooni (kaks sinist viisnurka maismaal). Ukrainlaste Baryaktar hävitas Vene okupantide õhukaitsesüsteemi Tor Ussisaarel. Ning Ukraina Neptun tabas taas üht suuremat laeva - fregatti Admiral Makarov (kaks sinist viisnurka meres).

Tegu on üle 100 meetri pikkuse laevaga, mis on varustatud õhukaitsesüsteemi ja tiibrakettidega Kalibr. Laev süttis põlema ning sellele tõttasid appi Musta mere laevastiku päästelaevad. Samuti hakkasid seal aktiivselt tiirutama Vene sõjalennukid.

Isegi kui see alus põhja ei lähe, annab järjekordne Neptun Venemaale üsna tugeva signaali pärast «Moskva» põhjalaskmist, aga Vene vikipeedias on selle staatuseks juba märgitud «uputatud» koos «Moskva» ja «Saraatoviga.»

Praeguseks on Ukraina suutnud tabada kõikidest Musta mere laevastiku suurtest laevatüüpidest vähemalt ühe - ehk kolm suurt laeva on saanud otsetabamusi ning mitmed veel kahjustusi, väiksemaid kaatreid on omajagu põhja lastud. Nagu statistikastki paistab, siis number on kahekohaline. Korralik harvendustöö ja heidutus.

Huvitav, millise versiooniga juhtunust Vene propaganda seekord välja tuleb. «Moskva» kohta on nende prokuratuur ajateenijate vanematele saadetud kirjas väitnud, et laev uppus õnnetuse tagajärjel ning pole osalenud «erioperatsioonis» Ukraina territoriaalvetes. Seal ajateenistust läbinute asukoht on aga teadmata. Sellise versiooniga ei pea vanematele isegi kompensatsiooni maksma ning uppunud ajateenijad ei hukkunud sõjas, vaid labases tuleõnnetuses.

Kokkuvõttes on Ukraina väed saavutanud olulise taktikalise võidu Harkivi oblastis, mis võib soodsate tingimuste jätkumisel kasvada üle millekski suuremaks. Samas pole ka Vene okupantide edasitungimine teatud lõikudes lähitulevikus välistatud, aga tundub, et pärast Mariupoli rohkem suuri võite tõenäoliselt ei tule.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles