/nginx/o/2022/04/05/14464275t1h06e4.jpg)
UKRAINA PÄEVIK 7.05: Venemaa on suurendanud raketilööke Odessa pihta, ilmselt vastuseks ukrainlaste viimaste päevade tegevusele Mustal merel. Kõige pealetungiohtlikumaks lõiguks peab Ukraina peastaap Severodonetski operatiivsuunda, koos Lõmaniga. Mujal on vene okupandid edukalt seisatud, käib küll mõlemapoolne üksteise sidumine kaudtulega - ukrainlased on saanud mõned olulised tabamused okupantide varustuse ja logistika häirimiseks, kirjutab Igor Taro oma blogis 73. sõjapäeva kohta.
Vene okupatsioonijõudue kaotused Ukraina peastaabi andmeil on järgmised: ründajaid 25100 (+200), tanke 1122 (+12), soomukeid 2713 (+27), suurtükke 509 (+7), raketiheitjaid 172 (+1), õhutõrjesüsteemid 84 (+1), lennukeid 199, helikoptereid 155, droone 341 (+17). Droonide hulk on seekord muljetavaldav - kas siis venelased kasutavad neid niipalju intensiivsemalt või on ukrainlaste vilumus nende allatoomiseks suurenenud, või hoopis mõlemat.
1) Harkivi kandis jätkavad ukraina väed pealetungitegevuste arendamist. Hetkel on sihikule võetud Harkivist põhja poole jäävate alade vabastamine, kuna teistes suundades vastast kas pole või on ta lükatud juba piisavalt kaugele, et tavapärane suurtükituli ei ulatuks linnani.
Vene okupandid on rakendanud ka vastumeetmeid – lasknud Harkivist kagusse viival maanteel Tsõrkunõ-Ruski Tiški vahel õhku kolm maanteesilda, samuti said ukraina väed endale kaela raketilöögi. Varem olid vene okupandid Belgorodi oblastisse piiri äärde toonud kahe divisjoni jagu Iskanderi raketisüsteeme.
Paraku raketilööke jagus veel ka Harkivist läände – mingil põhjusel jäi ette Bogoduhhivi asula, mis on kogu rindest üpris kaugel. Ja tabamuse sai Hrõhorõ Skovoroda kirjandusmuuseum Skovorodovka külas – see polnud kindlasti juhuslik tabamus, kuna tegu on eraldiseisva kultuuriloolise objektiga, üks muuseumi valvur sai vigastada.
Harkivist loodes sajakonna kilomeetri kaugusel Sumõ lähedal oli järjekordne piiriintsident, mille käigus vene lennukid lasid õhk-maa tüüpi rakettidega piiriäärseid asulaid.
2) Izjumi kandis oleks uudiste järgi võrreldes nädala-paari taguse perioodiga justkui puhkuste aeg, aga tegelikkuses käib seal pikemat aega suurtüki-duellide jada. Lõppeva päeva jooksul proovisid venelased pealetungi Virnopillja asulale ning selle järgi tundub, et nende ründeulatus pole enam Barvinkovele nii lähedal kui varem. Võib oletada, et aktiivsem pealetungilaine sai seal kõrgema taseme staapid hävitamisega otsa. Enne edenesid vene okupandid seal kolmes suunas korraga, nüüd on ainult tagasihoidlikud katsetused ühes.
3) Severodonetski operatiivsuunal on tõenäoliselt suurem ründevõimekus vene okupantidel veel säilinud, kuna nad on seal aktiivsemad manöövreid katsetama. Viimati prooviti taas liikuda Lõmani peale loodest ja hõivata Aleksandrovkat, kuid taas tulemuseta. Rubižne on samas seisus, mis eelneval päevalgi, kuid Vojevodivkasse Rubižne ja Severodonetski vahel on vene okupandid nüüdseks sisse pressinud, jõudmata küll veel nendevahelise ühendusteeni. Lõssõtšanski poolne lõunasuund on praegu samas seisus, mis varemgi. Seega tundub, et Severodonetski vahetus läheduses on vene okupantidel õnnestunud koondada tugevam löögiüksus, mis on ainsana edasi liikunud.
Miks on seda nii oluliseks peetud, on Luganski oblasti hõivamise soov, millest on okupantidel puudu veel «koerasaba» ehk 20 protsenti. Seda tuleb neil ka praeguse «edu» juures väga väikeste tükikeste kaupa võtta ja maipühade lõpuks ühele poole kindlasti ei jõua. Lisaks on seal suur osa linnastust, kus võitlemine on raske ja vaevaline. Isegi siis, kui Ukraina sinna märkimisväärseid reserve juurde ei saadaks, kulub sellise ala hõivamiseks palju nädalaid ja tegelikult peavad ka ründajate reservid pidevalt täienema. Suund on ohtlik, kui prognoos mitte üleliia pessimistlik, eelkõige ülesande raskuse tõttu.
4) Popasna rusudes kanalad peavad linna läänepoolses osas veel vastu – okupandid on hõivanud hinannguliselt pool sellest linnast ja seis pole eelmisest päevast alates muutunud. Ei saa veel öelda, et Popasna oleks okupeeritud, sest lahingud käivad. Ja lõppkokkuvõttes ei jää seal ilmselt ehitistest suurt midagi järele.
Kogu Donbassi rinde ulatuses jätkusid tulelöögid – tavapärased Niu-Jork, Avdiivka, Marjinka ja kõik, mis sinna vahele jäi.
Ukraina vägi andis tulelöögi Donetski peamise raudteesõlme Jasinuvata pihta. Eesmärgiks olevat olnud justkui häirida logistikat, kuid pole päris selge, kui palju ja milleks seda rindele väga lähedal asuvat raudteesõlme vene armee kasutas. Loogiline olnuks tegutseda rindest pisut eemal.
5) Mariupolis leidis kinnitust eile tankitõrje granaadi tule alla jäänud sõidukis viibijate hukkumine – seal oli nii tsiviilisikuid kui Azovi võitlejaid, kes aitasid neid välja vedada. Ukraina pool märgib, et praegu kasutatakse tsiviilisikute väljatoomisel signaalmeetmena valget lippu, kuid vene propaganda on hakanud seda ära kasutama Azovi allaandmise tõestusena. Ukraina riigijuhid on seisukohal, et humanitaarkoridori võimalusega inimeste hävitamine tehases teeb Venemaaga kõnelustele lõpu. Selle vältimiseks kaasatakse kõigi rahvusvahelisi diplomaatiavõimalusi. Paraku tundub, et Putini jaoks on Azovstali kaitsjate füüsiline hävitamine omaette eesmärk.
/nginx/o/2022/05/03/14524274t1h4866.jpg)
6) Vene okupantide üksused on proovinud Zaporižžja operatiivsuunal rünnata Poltavkat, Guljaipolest ida pool, kuid nad löödi tagasi. Ukrainlased seevastu korraldasid tulelöögi Guljaipolest lõunas Pologi asulale ning sundisid vene okupante sealt lahkuma.
7) Hersoni linn on endiselt lukus, kuna spekuleeritakse mingi pseudoreferendumi teemal ning sellest, et Putin kuulutab Hersoni oblasti ühendatuks teiste Venemaa okupeeritud territooriumidega.
Põhjas Krivõi Rigi suunal lasevad vene okupandid ukraina positsioonide pihta suurtükkidest või raketiheitjatest. Snihurivkast lõunas suutsid ukrainlased hävitada okupantide koondamisalal kuni paarkümmend ühikut tehnikat ja korraliku koguse moona.
8) Odessa piirkond sai seekord neli raketirünnakut, mille venelased viisid läbi strateegiliste pommituslennukite abil, ilmselt Kaspia mere piirkonnast.
Ukraina pool on teatanud veel ühe aluse – Serna-tüüpi dessantkaatri hävitamisest Bayraktari abil. Tegu on ligi 100 dessantväelase või soomustehnika maandamiseks kohandamata rannikule mõeldud veesõidukiga. Ukraina kaitseministeerium märkis sarkastiliselt, et Musta mere laevastiku 9. mai paraad toimub seekord Ussisaare lähistel mere põhjas. Omamata ise sõjalaevastikku, on Ukraina suutnud Venemaa võimekust Mustal merel oluliselt kärpida ning näidanud nii valmisolekut kui suutlikkust lööma tagasi igasugused katsed rünnata Odessa piirkonda merelt.
/nginx/o/2022/05/07/14535831t1h7682.jpg)
/nginx/o/2018/01/02/7457091t1h7300.jpg)