Seda on füüsiliselt tunda, kuidas Luhanski oblastis juba teist kuud rindejoone vahetus läheduses elavate Sjeverodonetski ja Lõssõtšanski elanike närvid ei pea enam vastu. Stressis ja linnadesse lõksu jäänud inimesed on lootust kaotamas ja seetõttu kurjad.

Lõssõtšanskis pildistasime raketikraatrist suurte plastpudelitega vett ammutanud meest, kui meid tulid süüdistama kaks keskealist naist. «Miks te meile parem joogivett ja toitu ei too? Varsti hakkame kõik seda vett jooma,» karjus üks naistest ja näitas rohekaks muutuva vee poole, mis oli kogunenud pommiaugu põhja. «Keegi meid ei aita, näidake parem seda! Me oleme mitte keegi! Me ei saa kelleltki mingit humanitaarabi.»

Kommentaarid (1)
Copy