POSTIMEES IDA-UKRAINAS ⟩ Sjeverodonetski linnapea: enamus inimesi sureb hirmust, mitte pommitamiste tõttu

Poolkaares ümber piiratud Sjeverodonetski linna on jäänud veel umbes 15 000 inimest, kes elavad praktiliselt linna piirini jõudnud Vene vägede pideva pommitamise stressis, mis tekitab enamuse surmasid linnas, rääkis intervjuus Postimehele Sjeverodonetski linnapea Oleksandr Striuk.

Kui palju elanikke on jäänud Sjeverodonetskisse? (Kuna osa Luhanski oblastist on alates 2014. aastast okupeeritud, kaasa arvatud Luhansk, siis on Sjeverodonetsk praegu Luhanski oblasti pealinn - J.P.)

Jäänud on umbes 10 protsenti elanikest. Kui enne sõda elas linnas kuskil 135 000 inimest, siis nüüd meie andmetel 15 000 inimest. Ülejäänud evakueeriti. Siiani me iga päev pakume busse väljasõitmiseks. Iga päevaga jääb vähemaks [inimesi, kes soovivad evakueeruda], viimastel päevadel on olnud ainult viis-kuus inimest.

Mis on linna jaoks kõige suurem probleem, mida pidevad Vene vägede pommitamised tekitavad?

Kõige suurem probleem on, et et puruks on pommitatud palju elektrialajaamu ja kõrgepingeliine, enamuses linnas pole enam elektrit. Pole ka mobiilisidet. Pole ka vett, sest pumbad peatusid [kuna pole elektrit, mis panevad pumbad tööle]. Gaasi veel on mõnedes rajoonides. Peamine gaasitrass on saanud ka pihta, iga hetk võib ka gaasiga varustamine olla peatud. Parandada ei saa gaasitrassi aga pideva pommitamise tõttu.

Kui suur osa Sjeverodonetski majadest on saanud juba tabamuse?

Kõige rohkem on saanud kannatada põhjapoolsed, linna kõige uuemad rajoonid. Seal pole enam varsti maju, mis pole pihta saanud. Kogu linna lõikes võib öelda, et umbes 70 protsenti majadest nõuavad pommitamiste tõttu vähemalt kapitaalremonti ehk need pole elamiskõlbulikud.

Kui väliselt võib olla majad isegi ei paista, et on pihta saanud, siis isegi nendes majades kõik infrastruktuurisõlmed ikkagi kannatada saanud ning ei tööta enam.

Mitmest kandist on linn praegu tule all?

Pommitatakse poolkaares ümber linna. Praktiliselt võib öelda, et linna hoitakse risttulle all. Iga päev on mitmeid tugevaid rünnakuid. Lüüakse seni tagasi. Olen täiesti kindel, et linna suudetakse kaitsta.

(Sel hetkel hakkasid intervjuukohast mõnesaja meetri kaugusel, keset linna, tööle Ukraina armee granaadiheitjad. 30 sekundi jooksul käis 40 lasku. «Nüüd on targem kõigil sisse minna,» ütles linnapea. Targem sellepärast, et kohe võib järgneda Vene armee vastulöök. «Järelikult on selleks vajadus,» ütles linnapea, kui küsisin, et miks on vaja korraldada rünnakut keset linna. - J.P.)

Kui kaugel on Vene väed praegu linnast?

Linnas pole venelased veel kindlasti sees, kuid nad on linna vahetus läheduses. Kuskil 1-1,5 kilomeetri kaugusel.

Linnavõimud üritavad kõike eluks hädavajalikku varuda ja omakorda inimesi varustada. Foto: Dmitri Kotjuh

Kuidas on loodud linna varustamisega kõige hädavajalikuga?

Proovime varusid pidevalt täiendada, aga väga kiiresti jagatakse see kõik laiali. Me üritame alati hoida kahe-kolme päeva varu [hädavajalikust]. Suur probleem on see, et ei jätku generaatoreid varjenditele. Elektrit ju pole. Tahaks need kõik varustada.

Kui palju on linnas varjendeid ja keldreid, kus inimesed on peidus?

Meil on andmed 160 suurema varjendi kohta, kuhu me viime humanitaarabi ja kus on rohkem inimesi. Seni oleme suutnud vaid neljale suuremale varjendile viia generaatorid.

Kui palju on linnas hukkunuid inimesi pommitamiste tagajärjel?

Ametlikult on kogu oblastis hukkunud ligi 200 inimest. Linnas ma täpselt ei tea, aga oluline on see, et rohkem kui otseselt pommitamiste tagajärjel sureb inimesi stressi ja pideva hirmu tõttu. Surevad kroonilised haiged, kes ei saa piisavalt ravimeid ja vajalikku ravi sõja tõttu.

Vanemaid inimesi sureb väga palju selle tõttu. Me ei pääse enam inimesi matma vanale surnuaiale, mis asub linnast väljas. Avasime aprillis linnas sees uue surnuaia, olema sinna matnud juba üle 500 inimese.

Sjeverodonetski linnapea Oleksandr Striuk. Foto: Dmitri Kotjuh