IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Putinil puuduvad reaalsed võidud, mida suurpäeval ette näidata

Vene sõdurid harjutamas 9. mai paraadiks. Foto: Alexander Zemlianichenko/AP Photo/Scanpix

Tundub, et oma suurpäevaks pole seltsimees Putinil vene rahvale ette näidata ühtki «erioperatsiooni» reaalset tulemust. Kindlasti saavad kõned olema bravuurikad ja ähvardavad, kuid Ukrainas keegi enam väga ei karda, kommenteerib oma sõjablogis viimaseid arenguid Igor Taro. 

Olukord rinnetel on sedavõrd stabiliseerunud, et Vene okupantidel on jäänud veel kolm-neli suunda, kus nad suudavad pealetungitegevusi arendada, kusjuures need kõik asuvad ühel operatiivsuunal Severodonetskis. Mujal piirdub tegevus suurtükitule ja raketilöökidega. Merel mõjutavad viimasel ajal olukorda enam Ukraina väed, kuigi neil pole isegi oma sõjalaevastikku.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid päeva alguse seisuga järgmised – seltsimehi 25 500 (+400), tanke 1130 (+8), soomukeid 2741 (+28), suurtükke 509, raketiheitjaid 179 (+7), õhutõrjesüsteeme 86 (+2), lennukeid 199, helikoptereid 156 (+1), laevu-kaatreid 12 (+1), droone 360 (+19).

1) Kumbki osapool ei üritanud Harkivi ümbruses rünnata. Ukrainlased hoiavad käes hiljuti vabastatud alasid ja Vene okupandid rakendavad nende pihta suurtükituld. Peamised tulelöögid olid Harkivi-Belgorodi maantee ümbruse küladesse, kus on Ukraina vägede positsioonid ning üks sihtkoht oli taas Harkivist läänes asuv Bogoduhhiv – ilmselt on seal mingi juhtimispunkt, või vähemalt arvavad Vene okupandid seda.

Vene armee ei jätnud Harkivi ümbruse asulaid vabatahtlikult ega planeeritult. Sellele viitab täiendava üksuse lisamine Belgorodi oblasti alalt Harkivi suunale, et tugevdada vastupanu. Vaevalt, et see seal midagi enam muudab. Küsimus ainult selles, kas Ukraina väed peatuvad riigipiiril – sõltub ilmselt, mis sealtpoolt ohustab ja millised võimalused avanevad Izjumi operatiivsuuna tagalatoetuse häirimiseks.

2) Izjumi suunal polnud ühtki uudistesse jõudnud pealetungikatsetust. See tähendab, et Ukraina sõduritel õnnestus pealetung Velõka Komõšuvahha ja otse Barvinkove suunal kindlalt seisata. Samuti on Vene okupandid juba ammu loobunud mõttest liikuda otse Harkivi-Slovjanski maanteed pidi.

Võimalik, et Zabavne piirkonnas Izjumist 5 kilomeetrit põhja poole läks sõjatehnika parkimisplatsil midagi eepiliselt põlema, sähvides ja paukudes. Ukrainlaste taktika on olnud pidurdada vastase pealetunge ning lüüa tema tagalasse suurtükkidega, et hävitada tehnikat, moona ja varustust. Asukoht on samuti loogiline. Belgorodi oblastist kahe PTG (pataljoni taktikalise grupi) juurdeandmine ei muuda seal tõenäoliselt taas midagi kardinaalselt. Kui nad peaks seal midagi asendama, siis umbes 4-5 päeva pärast jõutakse senise kaotuste tempo juures tagasi endisesse olukorda.

3) Severodonetski operatiivsuund on hetkeseisuga ainus, kus Vene okupantidel on veel säilinud võime reaalselt maastiku pealetungimanöövreid ellu viia. Lõmani suunal on nad proovinud edeneda loodekoridoris, liikudes korraga Oskili veehoidla poolt Aleksandrovka ja põhjast Šandryholove suunal. Esimesel juhul eduta, teisel juhul võimalik, et suutsid Šandrõholove asula põhjapoolses otsas kanda kinnitada.

Pean tunnistama, et eeldasin kirde-kagu suundades ümberpiiratud Lõmani loovutamist varem – üsna pea pärast sildade õhkimist. Ilmselt pole Vene okupantide tegevus siiani piisavalt ähvardav, et seda pole tehtud ja lastakse neil seal tee peal «praadida».

Ukraina armee üldiselt ei mõõda oma võite hõivatud kilomeetrite järgi, vaid ilmselt rohkem vastasele tekitatud kahjude, säästetud enda elude ja olulistest sihtkohtadest okupantide eemalehoidmise päevadega. Kui selline tulemuskaart aluseks võtta, siis paistab kogu eelnev tegevus üsna loogiline ja selle järgi saab eeldada ka edasisi arenguid. Lahinguid peetakse seal, kus see on otstarbekas ja seni, kui see on ratsionaalne.

Järgmine koht, kus Vene okupandid on midagi üritanud, asub Lõmanist umbes 35 kilomeetrit ida pool – Bilogorivka asula juures proovisid nad luua tingimusi jõe ületamiseks. Ukrainlased olevat seal kahjustanud või hõivanud kolm sillamasinat: insenerimasina, amfiibsõidugi ja soomuki. Õhtupoole tuli sõjalise administratsiooni juhilt teade, et mingi sild saadi siiski püsti ning Ukraina väed proovivad seda hävitada, Vene okupandid samas murda vastaskaldale. Rasked lahingud.

Sõjapurustused Irpinis. Foto: Sergei Tšuzavkov/SOPA Images/ZUMA Press/Scanpix

Sealt jõge ületades saaksid okupandid liikuda Severodonetski ja Rubižne kaitsjate tagalasse. Võib eeldada, et seda ei saa Ukraina niisama lihtsalt lubada.

Severodonetski ja Rubižne vahetus läheduses on olukord muutusteta. Palju räiget pommitamist tsiviilsektoris – tegutsev koolimaja pommivarjendiga, kus võib olla hukkunud 60 inimest; Lõssõtšanski naftatöötlemistehas, mida ei saa suurtükitule tõttu kustutada ja veel.

4) Eile hilisõhtul teatasid kohalikud võimud Popasnast taandumisest. Lahingud kanduvad Popasna-Bahmuti maanteele. Seda väikest asulat ründasid Vene okupatsioonijõud 74 päeva, alates «erioperatsiooni» alustamisest, kuigi rindeasulaks oli ta alates 2014. aastast. Sinna on Venemaa pannud meeletu ressursi, kuid ühe asula hõivamine ei lahenda iseenesest veel midagi.

Mujal Donbassi rindel käis, nagu ikka, aktiivne tuletegevus ja kõik rindeasulad said kõvasti pihta.

Okupatsiooni all olevas Gorlovkas paistab olevat paar suurt tulekahju. Marjinka suunda on vene okupandid üritanud täiendada rünnakutega lõunas asuvale Novomihhailovkale. Sellest ei tulnud midagi välja. Kontaktvõitlus toimub Pavlovka asulas, Vuhledarist lõunas.

On palju märke välidelegatsioonide ja riigijuhtide visiitides Kiievis, mis toimuvad päevast päeva ja nii on Ukraina presidendi administratsiooni koridorid umbes. Liitlased toimetavad usinalt.

5) Azovstali kaitsjad Mariupolis on pidanud maha pressikonverentsi näitamaks, et mõned neist on endiselt elus ja terved. Üks oluline sõnum sealt, et Azovi pataljon ei saa tegelikult sajaprotsendilise kindlusega väita, et kõik tsiviilisikud on tehasest lahkunud. Nimelt on pataljoni võitlejad oma positsioonid ja tegevuse sättinud tsiviilisikute varjunditest eemale ning mõned neist on saanud tihedate pommitamistega nii palju tabamusi, et pole ülevaadet kõigest, mis kusagil rusude all või taga võib olla.

See fakt, et nad pole siiani alla andnud ja saavad välismaailmaga suhelda, on märkimisväärne. Ukraina õigeusu kiriku pea on saatnud Putinile kirja, üritades rõhuda kristlikele väärtustele, koos palvega võimaldada kõigi inimeste väljapääs Azovstalist kas otse Ukraina territooriumile või läbi kolmanda riigi. Türgi on näiteks pakkunud vahendust laevade abil meritsi, mis oleks tehniliselt ka võimalik. Üldiselt ei peeta Putini poolt sellist sammu tõenäoliseks, kuna alles kuu aega tagasi üritas ta televiisori vahendusel kogu maailma petta väitega, et Azovstali vallutamist ei toimu.

6) Zaporižžja rindel on olukord oluliste muutusteta. Tulelöögid Vene okupantide poolt Guljaipole, Orihhovi, Kamõanske kandis. Ehk nende peamised huvipunktid, kus pole siiani õnnestunud edeneda.

Natuke infomüra on seal tekkinud sellest, et Zaporižžja administratsioon avaldas arvamust, et Vene vägede kaotuste statistika piirkonnas kõneleb Ukraina sõdurite edukast vastupanutegevusest. Sellest arendas keegi edasi sõnumi, et ukrainlased on asunud edukale vastupealetungile, mis pole siiski sama.

7) Hersoni piirkonnas on seis samuti oluliste muutusteta. Käis läbi üks umbmäärane sõnum plahvatusest Hersoni ja Mõkolaivi vahel. Küllap oli see klišeeks muutunud hooletu suitsetamine. Vene okupandid keskenduvad hetkel olemasolevate positsioonide hoidmisele ja kindlustamisele. Velõka Oleksandrivka kandis olevat kasutatud lennuväge – see on koht, kus ukrainlased on varem vägevalt pommitanud okupantide moonaladusid ja tagalakolonne. Võimalik, et see oli eesmärgiga hävitada ukrainlaste kaudtuleüksusi. Õhuluuret droonidega on seal igatahes kõvasti tehtud.

Kanada peaminister Justin Trudeau eilsel visiidil Kiievis koos Ukraina president Volodõmõr Zelenskõiga autasustamas sõjakangelaseks saanud pommikoer Patroni. Foto: Ukraina presidendi pressideenistus/Planet Pix/Zuma Press/Scanpix

8) Odessa piirkond on saanud rakettidega viimastel päevadel kõvasti pihta – elumajad ja puhkekodud, lennuvälja maandumisrada ja lennujuhtimistorn, põllumajandusettevõte jne. Ilmselt on see vastuseks kõigile neile tegevustele, mida Odessa kaitsjad on suutnud siiani Vene okupantide tõrjumiseks teha.

Ussisaare piirkonnas lasi kõigepealt Bayraktar ära õhukaitsesüsteemi, seejärel lendasid Ukraina lennukid üle, hävitades väiksema dessandialuse ning lõpuks tegi Bayraktar veel kolm lööki – kõigepealt helikopterile ja siis Raptor-klassi kiirkaatritele. Isegi kui mõne päeva eest uudistest läbi käinud fregati põhjalaskmine pole õnnestunud (võimalik, et tabati, aga mitte hävitavalt), on Vene okupantide omavolitsemine Musta mere loodesektoris saanud korralike lööke. Ainuüksi need kaks päeva on viinud Vene okupatsiooniarmee elavjõudude realt roodujagu seltsimehi.

G7 kohtumise üks oluline sõnum on, et Saksa-Vene sobingu kordust ei tule. Maailma juhtivad tööstusriigid on pühendunud Ukraina abistamisele ning Putini alistamisele. Embargo tuleb, tegeletakse detailidega.

USA taastab saatkonnatöö Kiievis. See on märk. Samuti on palju märke välidelegatsioonide ja riigijuhtide visiitidest Kiievis, mis toimuvad päevast päeva ja nii on Ukraina presidendi administratsiooni koridorid umbes. Liitlased toimetavad usinalt.