/nginx/o/2022/05/11/14543377t1h117a.jpg)
UKRAINA PÄEVIK 10.05: Harkivis oli 2,5 kuu jooksul esimene pommivaba päev - Ukraina vägi on suutnud Vene okupantide suurtükke nii palju hävitada, okupante endid kaugele minema ajada ja hoida allesjäänuid paanilises tegevuses, et neil ei jagunud enam aega tsiviilelanike kimbutamiseks, kirjutab Igor Taro oma blogis 76. sõjapäeva kohta.
Kriitiliseks jääb veel Luhanski oblastis Severodonetski operatiivsuund, Izjumi operatiivsuunal võivad käia mingid ettevalmistused, kuid mujal paistab olukord Ukraina armee poolt fikseeritud.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil on järgmised – seltsimehi 26000 (+350), tanke 1170 (+25), soomukeid 2808 (+44), suurtükke 519 (+6), raketiheitjaid 185, õhutõrjesüsteeme 87, lennukeid 199, helikoptereid 158, droone 380 (+3).
Mul on selle statistika kohta üks hüpotees, mis võimaldab edaspidi ennustada Ukraina vägede edasiliikumist. Kui Vene okupantide poolel hüppavad mingil perioodil järsult lakke suurtükkide kaotused, siis järgnevalt toimub Ukraina armee laiaulatuslikum vastupealetung.
Muidugi on see täiesti loogiline ja sama muster oli nii märtsikuu viimasel nädalal kui ka nüüd maikuu alguses. Lihtsalt edaspidi saab seda kasutada indikaatorina, et miskit olulist toimub. Ukraina armee muidu ennetavalt ei teata oma vastupealetungidest, aga statistiliste andmete najal saab teha järeldusi paar päeva enne ametlikke teadaandeid.
/nginx/o/2022/05/11/14543363t1h37e5.jpg)
1) Nagu enne juba mainisin, siis Harkivis oli üle pika aja alates veebruarist rahulikum päev. Ukraina vägi on liikunud otse põhja Belgorodi viival maanteel Pytomnyku külasse ja sealt edasi paistab olevat vabastatud ka suvilakooperatiiv «Flora.»
Enne seda juhtus Vene okupantidel täna Ruska Lozova külas äpardus. Paanilises põgenemishoos kihutas kaks MTLB soomukit Lozovenka jõe sillalt alla. Sild oli õhku lastud, aga need vist ei teadnud ja andsid hagu pealetungiva Ukraina armee eest põgenedes. Seal tekkis omamoodi installatsioon nendest Z-tähega romudest. Kümme kilomeetrit ja kümmekond küla veel ja Venemaa piir tuleb vastu.
Harkivist kires on Ukraina väed vabastanud ala kuni asulani Russki Tiški, lükates okupandid sealgi kümme kilomeetrit linnaservast eemale.
Severodonetski operatiivsuunal on Ukraina vägi suutnud olukorra stabiliseerida.
Üldiselt võib lootusrikkalt nentida Harkivi rinde kokkuvarisemist ning sinna tugevdusena saadetud okupeeritud aladelt 500 mobiliseeritut ei muuda seda olukorda. Selline suurusjärg on Ukraina armee 1–2 päeva töö.
2) Izjumi operatiivsuunal paistab edasiliikumiste poolest sündmustevaesem. Vene sõjamasin kiilus seal kinni, üritatakse õlitada, tankida ja võibolla käima lükata, aga hetkel ei luba veel. Võib meelde tuletada, et enne viimast lahingut oli sinna koondatud 22 PTG-d (pataljoni taktikalist gruppi), mida on vahepealsete kaotuste korvamiseks ka pisut täiendatud.
/nginx/o/2022/05/11/14543361t1hdbac.jpg)
3) Severodonetski operatiivsuunal on Ukraina vägi suutnud olukorra stabiliseerida. Bilohorivka suunal hävitati kõik pontoonsillad ning peeti jahti 80-le okupandile, kes jõudsid enne seda jõge ületada. Osa neist üritas põgeneda ujudes. Bilohorivka on üks neist asulatest, mis sai enne jõe forsseerimise algust tugeva tulelöögi ning kuhu päästjad pole saanud lahingutegevuse tõttu tulla rususid lahti võtma.
Samamoodi on hetkel seisatud Vene okupantide katsed Rubižnes ja Vojevodivkas Severodonetski kõrval.
Ramzan Kadõrovi säutsuväed Nižne kandis, Lõssõtsanskist lõunas, püsivad samuti paigal, kuigi tiktokkerite videotes võivad nad muidugi olla ka teistpidi Kiievi all väljas. Reaalses elus ukrainlaste kaitse seal seni peab.
Aktiivsem oli veel Lõmani piirkond samades asulates, kus eilegi – Aleksandrovka ja Šandriholove suundadel üritavad Vene okupatsiooniüksused kanda kinnitada, kuid neil ei lasta.
Hetkel peavad kaitsjad Azovstalis veel vastu, kuigi pommitamiste tagajärjel on tulnud juurde raskesti haavatuid.
4) Popasna kandis on praegu muutusteta. Ukrainlased on asulast taandunud, kuid Vene okupantide edasiliikumist ei toimu. Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi ametlik esindaja üritas väita, nagu oleks nad jõudnud Luhanski oblasti piirini, kuid sellest lahutab neid veel 5 kilomeetrit surmavälja.
Eelnevad 10 kilomeetrit võtsid 70+ päeva, kui mitte arvestada eelneval 8 aastal pidevat Popastna pommitamist ja ründamist. Ega see Luhanski oblasti piirini jõudmine muidugi operatiivtasandil midagi ei muudaks. Oluline osa oblastist, mida Vene okupandid üritavad ära võtta, asub põhjas ning on oluliselt suurem ala, kui mingi Popasna ründegrupp katta suudaks.
Kaks pealetungisuunda olid sel päeval veel Avdiivka tööstuspiirkonna ümbruse külad ning Marjinka-Kurahovo suund. Seal oli oluliste muutusteta.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/11/14543366t1h766a.jpg)
5) Mariupolis käib Azovstali ründamine õhust ja tankidega. Hetkel peavad kaitsjad Azovstalis veel vastu, kuigi pommitamiste tagajärjel on tulnud juurde raskesti haavatuid. Azovi polgu teatel on tehasesse jäänud veel sadakond tsiviilisikut, keda ei jõutud ÜRO vahendatud missiooniga välja aidata.
6) Zaporižžja rindel muutusteta.
7) Hersoni oblastis on taaskord pommitatud põhjasuunas Krivõi Rigi pool asuvate külade poole. Seal on ka oluline osa oblasti territooriumist Ukraina vägede kontrolli all, mis võeti veel kuu aega tagasi eduka vasturünnaku tulemusel. Osa Hersoni oblasti territooriumist on Ukraina vägede kontrolli all ka lõunapool – Mõkolaivi suunas olev sektor.
Eile jäi märkimata, et Musta mere looduskaitseala Hersonist edelas on kimpus metsatulekahjudega ja Vene okupandid ei lase neid kustutama. Tuli võib aga levida maastikult ka küladesse.
Samal ajal anti Uraganide raketiheitjatega tuld Mõkolaivi linna suunal.
Valgevene manöövrid oma piiride ääres pole eriti tõsiseltvõetavad ja lähtuvad ilmselt Kremli surveavaldustest Lukašenkale.
8) Odessa varasemate raketilöökide tulemusena sai üks inimene surma ja viis haavata, lisaks on hulgaliselt purustusi – turismiobjektid, kaubanduskeskus, laohooned. Vene okupandid võitsid kasutusele vanad nõukogudeaegsed X-tüüpi raketid, mille eksimisruum on 200–300 meetrit ja samuti õhk-maa tüüpi Iskanderi lennukilt lastavad variatsioonid.
Odessa oli üks neist Ukraina ida- ja lõunaosa linnadest, mis oli seni purustustest suures osas puutumata. Kuna Vene armee sinna kuidagi ei ulatu – ei maismaad mööda ega meritsi, siis on okupandid hakanud sõjaõudu ja surma lihtsalt raketilöökidega külvama.
Vene propaganda püüdis Ussisaare fiaskot keerata teistpidi, väites, et ukrainlased olevat üritanud saart tagasi vallutada ja said lüüa, kuid venemeelsed blogijad ise lükkasid need valeuudised ümber, tunnistades, et hulk Vene tehnikat s.h. kaatrid, kopter ja õhutõrjesüsteemid, said seal hukka.
/nginx/o/2022/05/11/14543368t1h5ed1.jpg)
Hollandi-Saksamaa lubatud kahe suurtükipatarei jagu kahureid on küll tore samm edasi, kuid Ukraina vajadused rindel on suurusjärgu võrra suuremad. Suurusjärk tähendab seda, et tuleks null lõppu juurde kirjutada.
Olukord on selline, kus Putini plaan on minimaalselt hoida seda rinnet, mis on ja sundida Odessa ja muude sõjategevusest eemal olevate piirkondade raketilöökidega Ukraina kokku leppima. Mida aeg edasi, seda kallimaks sellise kaitse hoidmine ukrainlastele kujuneb.
Saksamaa relvakontsern Rheinmetall samas lubab valitsuse loa korral tarnida soomustehnikat nädalate jooksul. Ilmselgelt on põhipingutus hetkel Saksa relvatarned, kuigi iseenesest on Saksa poliitikud viimasel ajal andnud Ukrainale üsna selgeid ja toetavaid sõnumeid – nii Putini alistamiste kui ka EL-i perspektiivi kohta.
Ja veel. Putini viimase kõne analüüsides keskenduti palju sellele, et ta ei kuulutanud välja üldmobilisatsiooni ega lubanud tuumasõda. See ei tähenda sugugi, et mobilisatsiooni üldse ei toimu ja Putinil poleks soovi pikaks ja kurnavaks sõjaks Euroopaga. Sellest ta ainult unistabki, kuid õnneks pole teisi soovijaid kaasa lüüa.
Valgevene manöövrid oma piiride ääres pole eriti tõsiseltvõetavad ja lähtuvad ilmselt Kremli surveavaldustest Lukašenkale.
/nginx/o/2018/01/02/7457091t1h7300.jpg)