KOMMENTAAR ⟩ Martin Hurt: Rootsi teel NATOsse?

Soome peaminister Sanna Marin (vasakul) ja Rootsi valitsusjuht Magdalena Andersson märtsis Helsingis Kesäranta residentsis. Kaks Põhjamaad liiguvad NATO poole paarisrakendina. Foto: Roni Rekomaa/Imago/Scanpix

Mai tõotab tulla erakordselt huvitav Rootsi ja Soome võimaliku liitumise tõttu NATOga. Kaks riiki ajastavad oma riigisiseseid otsustusprotsesse ja verstaposte selliselt, et liitumiskutse koordineeritud esitamine kaitsealliansile näib järjest enam tõenäoline.

Hiljutises teledebatis, kus Rootsi parlamendis esindatud erakondade juhid aktuaalseid teemasid arutasid, ilmses mõnevõrra ootamatult, et peaminister Magdalena Andersson ja opositsiooniliider Ulf Kristersson näitasid NATO teemal üles üksmeelt. On kahtlemata tähtis, et valijad näeksid, et kaks suurt erakonda suudavad riigi julgeolekut puudutavas küsimuses hoida ühtset joont.

Veel mõned kuud tagasi toetasid parempoolsed ja tsentristlikud parteid alliansiga liitumist, kolm vasakparteid olid vastu ja parempopulistlikud Rootsi Demokraadid olid pigem skeptilised. Valitsuspartei Sotsiaaldemokraadid, kes praeguse seisuga on suurima toetusega erakond, pidas alles möödunud aasta novembris maha parteikongressi, kus suhteliselt rutiinselt otsustati, et Rootsi NATOga ei liitu ning et riik peaks ühinema tuumarelvade keelustamise leppega. Viimane seisukoht on mõistagi sisulises vastuolus NATO heidutuse põhimõtetega.