Rootsi julgeolekuraport: NATO liikmesus vähendab konflikti võimalust

Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ja välisminister Ann Linde esitlesid pressikonverentsil julgeolekupoliitikaanalüüsi. Foto: Henrik Montgomery / TT / Scanpix

Rootsi liikmesus NATOs vähendaks konflikti tekkimise riski Põhja-Euroopas, selgus valitsuse reedel avaldatud julgeolekupoliitikaanalüüsis, mis on koostatud kõigi parlamendiparteide koostöös.

«Rootsi NATO-liikmesus tõstaks sõjaliste konfliktide künnist ning sel oleks seega heidutusefekt Põhja-Euroopas,» seisis raportis, mida esitleti Stockholmis pressikonverentsil.

Raportis vaetakse võimalikku NATOga liitumiste häid ja halbu külgi, kuid seisukohta ei võeta. Raport ei anna soovitusi, millise tee peaks Rootsi valima, kuid märgib, et «ei ole realistlik luua kahepoolseid kaitseliite väljaspool olemasolevaid Euroopa ja euroatlandi struktuure».

Samuti tuuakse esile garantiide puudumist olemasolevas koostööraamistikus, et Rootsit tõsise ohu või rünnaku korral aidatakse.

Valitsus langetab eeldatavalt oma otsuse NATOga liitumise üle lähipäevadel.

Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin teatasid eile, et nende arvates peaks Soome kiiresti NATOga liituma.

Rootsi välisminister Ann Linde rõhutas, et Soome sammud mõjutavad ka Rootsist ning nendega tuleb arvestada.

Ta tõdes, et Venemaa näeb negatiivsena nii Soome kui Rootsi NATOga liitumist, kuid siiski ei oodata vastuseks konventsionaalset sõjalist rünnakut. Linde lisas, et valitsus on varem hoiatanud, et relvarünnakut Rootsile ei saa välistada.

Analüüsi koostamisest osa võtnud erakondadest on Rootsi NATOga liitumise vastu Vasakpartei ja rohelised, kes esitavad oma seisukohad raporti kokkuvõttes, ütles ajaleht Expressen täna hommikul.

Rootsi NATOga liitumise jaoks on otsustav päev pühapäev, sest siis teeb oma seisukoha teatavaks valitsuserakond sotsiaaldemokraadid. Valitsuse ametlik otsus ja arutelu parlamendis on kavas esmaspäeval.