IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK Pärast Bilohorivka fiaskot on Vene võit Luhanski oblastis väga keeruline

Copy
Hävitatud elumajad Bilohorivkas.
Hävitatud elumajad Bilohorivkas. Foto: Yasuyoshi Chiba/AFP/Scanpix

Vene okupandid üritavad meeleheitlikult võluda välja võidutaolist toodet Luhanski oblastis, kuid pärast Bilohorivka fiaskot kipub see kujunema väga keeruliseks. Põhirõhk on Severodonetskil, edasitungil Popasnast põhja ning Avdiivka piirkonnal. Kõikjal mujal nende rinne seisabv vahendab Ukrainas toimuvat Igor Taro.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel hommikuse seisuga - seltsimehi-ründajaid 27 200 (+300), tanke 1218 (+13), soomukeid 2934 (+34), suurtükke 551 (+9), raketiheitjaid 195 (+2), õhutõrjesüsteeme 88, lennukeid 200, helikoptereid 163 (+1), droone 411 (+6).

1) Harkivist loodes Sumõ piirkonnas on Venemaalt taas avatud tuli Ukraina piiriäärse asula pihta. Selline tegevus on kestnud juba pikemat aega ning midagi erakordset selles pole. Eesmärgiks on hoida pinget üleval väljaspool aktiivset lahingutegevust ja sidude võimalusel täiendavaid ukraina lahingüksuseid, takistamaks nende paigutamist võitlusesse Vene okupantide vastu teistel rinnetel.

Harkivi ümbruses olid tulelöögid Zolote, Dergatši ja Tšugujevi piirkondades - ilmselt sinna, kus arvati olevat Ukraina üksused. Linna ei suuda okupandid nähtavasti enam rünnata, olles surutud vastu Vene piiri. Nende tegevus on hetkel fokusseeritud sellele, et takistada Ukraina vägedel Vene piirini jõudmist kõikjal okupeeritud aladel.

2) Izjumi operatiivsuunal võib olla toimunud teatud muutus seoses Ukraina armee vastupealetungi tegevustega. Pikemalt pole seda lahti seletatud, kuid võib oletada, et need on seotud eilse tegutsemisega Slovjanski suunalise maantee piirkonnas. Tulelöögid Ukraina üksuste pihta on olnud Barvinkove ja Velika Komõšuvahha suunas.

Pole välistatud, et näeme selles piirkonnas veel eepilisi lahinguid, kuid hetkel pole okupatsiooniväed suutnud seal mingit otsustavad läbimurret või suurpealetungi saavutada.

3) Bilohorivka fiasko saldoks on pakutud juba kuni 100 ühikut soomustehnikat Vene poolelt, alumine Piir on 70+. Kusjuures, väidetavalt jätkavad nad sealsamas veel koondumist uuteks katseteks. See on muidugi täiesti nende vaimus - üritada üha uuesti ja uuesti. Pole kuigi tõenäoline selline asjade seis, et Ukraina sõdurid oleks sellise suure ettevõtmise peale seal midagi hävitamata jätnud.

Pole arengut Lõmani piirkonnas, kus Vene okupandid on palju päevi proovinud murda Aleksandrovkasse. Raskem seis on vahetult Severodonetski ja Rubižne alal - sinna on suunatud üsna suuri jõude. Luhanski oblasti administratiivkeskuse hõivamine oleks muidugi esimene suur saavutus Donbassi rindel alates veebruarist. Seetõttu on ka surve sinna meeletu.

Severodonetskisse olevat jäänud umbes 10 000 inimest, kes ei soovinud evakueerimist. See on siis kümnendik elanikest. Mingeid kommunikatsioone ega teenuseid seal ammu pole - elekter, gaas, veevarustus - kõik hävitatud ja rivist väljas.

Ukraina sõdur Harkivi eeslinnas patrullimas.
Ukraina sõdur Harkivi eeslinnas patrullimas. Foto: Mstyslav Chernov/AP/Scanpix

4) Popasna, mida Vene okupandid suutsid vallutada enam kui kahe kuu möödudes, jääb edaspidiseks pingeallikaks. Sealt üritatakse surude edasi põhja. Tegu on esialgse plaani täitmisega - jõuda Popasna ja Bilohorivka kaudu Severodonetski väegrupeeringu tagalasse ja lõigata nad ära. Põhjapoolne osa on ebaõnnestunud, proovivad siis lõunast edasi suruda.

Donbassi rindel on teatud edasiminek Vene okupantidel toimunud Avdiivkast kirdes. Avdiivkat ennast ei Suuda nad vallutada kuidagi - seal on tööstuspiirkond, mis on sama hästi kaitstud, ku Azovstal, aga pole samal ajal ümberpiiratud. Seetõttu on sellest proovitud kogu aeg mööda minna.

Need taktiklised võidud, mis Vene okupantidel õnnestus Verhnetoretski kandis saavutada, ei muuda hetkel oluliselt pilti. Donetski oblastist jääb väga suur osa neile kättesaamatuks ja peale Volnovahha ja Mariuopoli ümbruse pole nad mujal suutnud edeneda.

5) Võimsaid lennukipomme heidetakse Azovstali tehasele. Vene okupantide jalaväe tormijooksud leiavad Ukraina kaitsjate poolt vastutegevust. See on loomulikult teema number üks Ukraina diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete seisukohast.

Isegi Ukraina esinemine Eurovisioonil lõppes sõnaga "Azovstal". Seega peab paika Ukraina presidendikatselei kinnitus, et kõik suhtlused väilsmaailmaga algavad ja lõpevad selle teemaga. Türgi poolt oli valmisolek olla vahendajaks ja tuua kasvõi haavatud oma laevaga sealt ära. Venelased ei ole nõus. Soovivad nende alistumist, keda nad ei suuda lahingus alistada.

6) Mõnevõrra on aktiveerunud tuletegevus Guljaipole ja Orihhove kandis Zaporižžja rindel. Seal pole hetkel midagi suuremat ette näha.

Sõjapurustused Irpinis.
Sõjapurustused Irpinis. Foto: Ahmed Jadallah/Reuters/Scanpix

7) Hersonis on okupatsioonivõimud hädas enda kehtestamisega, kuna kollaborantide administratiivne võimekus on madal ja reaalseid olmeprobleeme ei suuda nad lahendada.

Äsja käis seal mingi Riigiduuma asespiirker Moskvast. Asi lõhnab annekteerimise ettevalmistuste järele, kuid näib, et Kremlis on selles osas mingi otsustamatus. Pealegi, Harkivi ümbruse järel sooviksid Ukraina väed tõenäoliselt esimese asjana vabastada just Hersoni oblastikeskuse ja selle ümbruse ja lõpetada pidevad raketilöögid Mõkolajivi linnale.

Krivõi Rigi suunal on okupandid tulistanud rindeäärseid külasid ning proovinud diversioonigrupi imbumist Tokareve kandis Velika Aleksandrivkast läänes, mis leidis Ukraina poolt kiire lõpu.

8 ) Ussisaare piirkonnas on põhiküsimuseks, kui võimsa õhukaitse on Vene väed suutnud sinna püstitada ja kas ukrainlased on jätnud veel midagi hävitamata. Iseenesest peaks see olema mõnes mõttes mõttetu paik, kus üritada kohalolekut kindlustada, kuna ta on mõlema poole jaoks efektiivse tuletegevuse kaugusel.

Venemaa põhihuvi on kontrollida Musta mere loodeosa ja pärast raketikandja "Moskva" hävitamist kompenseerida õhukaitse võimekust saarel.

Üsna selge on see, et mida edukam on Ukraina rindel, seda suuremaid pingutusi teeb Moskva, et sundida ukrainlasi Venemaa tingimustel rahus kokku leppima - ja sellega käib kindlasti territooriumi loovutamine.

Ukrainal pole selleks praegu mingit soovi, eriti nähtes seda, millised arengud on kogu Venemaa kallaletungi kampaania jooksul toimunud. Venemaa on pidanud paljudest kohtadest taanduma, kärpima oma plaane, kandma kaotusi ning hakkama vaikselt otsima mõjuhoobasid Euroopas. Kindlasti ei tee see olukorda energeetika sektoris lihtsamaks. Jätkub gaasiga survestamine. Soome ja Rootsi ähvardamine.

Eelneval päeval on Ukraina oluliste ametiisikute poolt välja öeldud kaks tähtaega - sõja oluline murdepunkt augustis ning aktiivse sõjategevuse lõpetamine aasta lõpupoole.

Kõlab masendavalt, kuid realistlikult. Meie kultuuriruumis on kombeks uurida, mis saab jaanipäevaks. Võimalik, et siis on Ukraina suutnud tekitada lisaks Harkivi ümbrusele veel ühe vastupealetungi suuna. Hersoni piirkond oleks tõenäoline.

Ukraina tegutseb võidukvadrandis tulenevalt nende vastupanuvõime tugevusest ja liitlaste abistamise tasemest, mis tähendab, et nende võimalused on tahet ja eesmärke saavutada on head ja tõenäosus kõrgem, kui vastaspoolell.

Tagasi üles