/nginx/o/2022/05/13/14548784t1h76b9.jpg)
/nginx/o/2022/05/15/14553042t1h935a.jpg)
Soome president Sauli Niinistö ning valitsuse välis- ja julgeolekupoliitiline komisjon on otsustanud, et Soome taotleb NATO liikmesust. Eduskunta peaks homme arutlusele võtma valituse teise aruande.
President Niinistö ja peaminister Sanna Marini ühisel pressikonverentsil arutati põhjanaabri julgeolekupoliitilisi lahendusi. Pärast Niinistöt ja Marinit jätkasid pressikonverentsi välisminister Pekka Haavisto ja kaitseminister Antti Kaikkonen.
Nii Niinistö kui Marin rõhutasid, et Soome täna avaldatud otsus on ajalooline.
«Pärast Eduskunta arutelu plaanib Soome NATO liikmesust taotleda,» käivitas Niinistö pressikonverentsi. Samas tõdes ta, et rahva, erakondade ja valitsuse ühine arvamus NATOga liitumisest on võimaldanud «demokraatia jõu näitamise.»
«Sünnib kaitstud Soome, osana stabiilset, tugevat ja oma vastutust tundvat Põhjalat. Me saame kaitset, ning anname seda Läänemere territooriumil kogu kaitseallianssile,» Niinistö jätkas.
«On hea meeles pidada, et julgeolek ei ole nullsummamäng. Soome julgeoleku kasv ei toimu kellegi teise arvel.»
«Piisav eeltöö on nüüd tehtud, võime teha määravad otsused,» ütles Kaikkonen NATO liikmesuse taotluse protsessi edenemise kohta. Kaitseministri sõnul on Soomele NATO liikmesuest palju kasu kuid jätkas, et NATO-sse ei minda tühjade kätega.
:format(webp)/nginx/o/2022/05/15/14553031t1hc10f.jpg)
Marin tõstis esile, et Soome otsus vähendab hetke ebakindlust. «[NATO-sse astumine] tugevdab Põhja-Euroopat ja annab uusi võimalusi Põhjamaade vahelisele koostööle. Samuti kindlustab see Euroopa Liitu, kelle hääl võib nüüd NATO-s olla tugevam.»
Haavisto tõdes, et NATO liikmesus täiendab Soome julgeolekut muutmata riigi välispoliitikat ja kinnitas, et teine aruanne on Eduskunta täna jäetud.
Postimehele neljapäeval antud usutluses selgitas Haavisto, et juhul kui Eduskunta kiidab heaks otsuse NATO liikmesuse taotlusest, võidakse taotlus Brüsselisse saata juba järgmise nädala keskel.
Soome rahvusvaheliste suhete instituudi juhivteadur Charly Salonius-Pasternak ütles täna Tallinnas Lennart Meri konverentsil, et kuigi Eduskunta nõusolekut NATO liikmesuse taotlusel Soome põhiseaduse järgi vaja ei ole, on protsess ühiskonnale keskne ühise rinde moodustamiseks.
Ka Niinistö on mitmetel usutlustel öelnud, et NATO küsimusel on oluline, et ka need kelle arvamus erineb ühiskonna enamiku omast tunnistaks enamust.
Niinistölt küsiti pressikonverentsi käigus eilse kõne kohta Putinile, mis möödus presidendi sõnul üllatavalt rahulikult. «Soome ei ole mingi lipsaja,» põhjendas Niinistö soovi teatada Putinile Soome otsusest. «Mina konstateerisin seda, mida olime juba otsustanud. Putin konstateeris et see on viga, kuna [Soomet] ei ähvardanud miski.»
Siiski pidas president vajalikuks meelde tuletada, et julgeolekust rääkides, ei ole täielik valvsus siiski kohatu.
/nginx/o/2022/05/15/14553037t1h7395.jpg)
Soome lahe turvalisust nüüd ja ka tulevikus peab Niinistö oluliseks ning usub, et Eesti, Soome ja Venemaa vahelist juba olemas olevat head koostööd tuleb jätkata. Näitena heast suhtest NATO riigi ja Venemaa vahel tõstis ta esile Norra ja Venemaa vahelise professionaalse suhte Põhja-Jäämere osas. Norra on olnud NATO liige selle rajamisest aastal 1949.
Soome siiski Norra mudelit Kaikkose sõnul otseselt ei plaanita, kuid tuleviku suhtes ei sulge kaitseminister seda varjanti ka täielikult ära.
Rääkides Soome ja Balti riikide koostöösuhtest, ütles Kaikkonen, NATO liikmesus tõenäoliselt ainult tugevdaks koostööd olemas olevat head koostööd. «Usun et õhuseires või Balti riikide NATO roteeruvates vägedes osalemine tõuseb esile liikmesuse läbirääkimistel ja oleme nendele vestlustele avatud. On tõenäoline, et Soome liitub nende jõukudega ühel või teisel moel.»
Haavisto täiendas, et Soome osaleks muude NATO riikide kombel ka Balti riikide kaitsmisel, kuid vastutus kaitsest oleks siiski riikidel endal.