IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK Venemaa nägu tasub säilitada vaid piirituselahuse sees kinnises purgis (1)

Harkivi elanik suundub eile, labidas käes, koristama oma mürsurünnakus kahjustada saanud kodu. Foto: Bernat Armangue / AP / Scanpix
Igor Taro
Copy

Mõne Euroopa poliitiku väidetavad pingutused selleks, et säilitada Kremlil mingit nägu, mõjuvad kummaliselt – see nägu on viimase 80 ja enama päeva jooksul kõigile nii selgeks saanud, et säilitada poleks seda küll enam otstarbekas. Kui, siis ainult piirituselahuse sees kinnises purgis, aga mitte elava ja tegutsevana, kirjutab eilse sõjapäeva kokkuvõttes Igor Taro.

Mariupolist evakueeriti 56 kõige raskemini haavatud Azovstali kaitsjat okupeeritud Novoazovski haiglasse ning veel 211 Olenivkasse pantvangide vahetusoperatsiooni ootele. Tegu on olulise edasiminekuga, kuigi varem väljaöeldud arvude kohaselt pole see isegi pool rehkendust.

Sumõ oblastis Kirde-Ukrainas varajasel hommikutunnil üritas diversiooniüksus Vene poolelt imbuda kattetule varjus Ukraina territooriumile. Selleks avati Ukraina piirivalvurite pihta tuli granaadiheitjatest ja miinipildujatest. Lootuses, et maha surutud Ukraina kaitsjad ei suuda vastupanu osutada ning diversandid suudavad neist mööduda.

Alanud lahingus pidid nad siiski kaotustega tagasi pöörduma. Ukraina poolel sai surma ka üks piirivalvur.

Kahes kohas avasid Vene väed tule Ukraina piirivalvurite pihta ka Tšernihivi oblastis.

Lisaks teevad Valgevene väed enda territooriumil vastu Põhja-Ukraina piiri mingeid veidraid manöövreid – paigaldavad kontrollpunkte piiritsoonis maanteedele, kontrollivad sõidukeid, mõne päeva eest märkasid elanikud ka maskeeritud tanke.

Erilist ohtu Ukraina territooriumile see tegevus ei kujuta, kuid hoiab olulist osa Ukraina armee üksustest sealkandis pinges ning ei võimalda kõiki reserve suunata Donbassi piirkonna vabastamiseks.

Oleksi Poljakov (paremal) ja Roman Voitko uurivad Vene helikopteri rususid Harkivi oblastis Malaja Rohani külas.
Oleksi Poljakov (paremal) ja Roman Voitko uurivad Vene helikopteri rususid Harkivi oblastis Malaja Rohani külas. Foto: Bernat Armangue / AP / Scanpix

Harkivist põhjas üritavad Vene okupandid takistada Ukraina vägede vabastusoperatsiooni. Vene üksuse on teinud katseid vallutada tagasi Ternova küla, kus ukrainlsed jõudsid esimest korda Venemaa piirini, kuid ebaõnnestunult. Hetkel pole veel andmeid Ukraina üksuste liikumisest ida suunal.

Izjumi suunal on Venemaa loobunud läbimurdekatsest

Izjumi suunal jätkavad Ukraina väed kaitseliini hoidmist ning Vene üksused on taaskord loobunud viljatutest katsetest sealt läbi murda. Ukraina peastaabi hinnangul üritavad Vene üksused siiski end koguda ning teha ettevalmistusi pealetungilaadseks tegevuseks.

Kahjuks ei aita ukrainlased neid selles eriti edasi, sest alles tegid nad eduka suurtükirünnaku Izjumi lähiümbrusele, kus Vene väed panid eelolevaks pealetungiks valmis suurema koguse moona. Ukraina hiired sõid igatahes selle laskemoona nüüd ära.

Pealetungikatsed Borivske piirkonnas pole ka tulemust toonud – seal on seda üritatud juba hea mitu päeva ja kordamine pole mingil juhul tarkuse ema.

Sjeverodonetski piirkonnas oli, nagu viimasel ajal kombeks, aktiivset tegevust rohkem. Lõmani suunal jätkasid Vene okupandid rünnakuid Šandriholove kandist ja traditsiooniliselt ebaõnnestunult. Oleksandrivka juurest pole ka edasiliikumist näha.

Donetsi jõe ületamise teemadel on tulnud täiendavat infot. Venelastel oli tõepoolest veel üks koht soolas, kus üle minna – Bilohorivkast viie kilomeetri kaugusel läänes Serebrjanka kõrval, kuid seal tabas neid sama saatus. Kaua valminud kaunis pontoonsild lendas ribadeks koos kümnete sõjamasinatega ja Vene armee leidis sealgi kuulsusrikka lõpu.

Pealetungikatsed Borivske piirkonnas pole ka tulemust toonud – seal on seda üritatud juba hea mitu päeva ja kordamine pole mingil juhul tarkuse ema. Alati võib juhtuda, et keegi ei oota enam sealtsamast rünnakut ja siis saabubki üllatusmoment.

Tugev pealetungisurve on jätkuvalt Toškovka, Hirske ja Orihhove asulatele – seni tulemusteta.

Popasna all jõudsid Vene väed oblasti piirile

Edasi on Vene väed suutnud liikuda oma seni kõige perspektiivikamas rünnakukoridoris Popasna asulas, kus neil õnnestus lõpuks teoks teha kaks nädalat varem väljakuulutatud Luhanski oblasti piirini jõudmine. Tõenäoliselt pole maailma ajaloos palju paikasid, mille vallutamiseks on nii rohkelt ja andetult inimjõudu kulutatud.

Sealsamas piiri peal Põlõptšatõne külas ootas neid muidugi Ukraina vägi, kellest nad niipea edasi ei saa.

Kogu rindejoone ulatuses käib intensiivne tuletegevus kõigist torudest – alates miinipildujatest ja lõpetades raketiheitjatega.

Popasnast rünnatakse ka pidevalt põhja suunal Komõšuvahha asulasse, et saavutada kuulsat piiramisrõngast, mille teemaline kaart siniste noolekestega internetiavarustes juba pikemat aega ringleb.

Donbassi ülejäänud rindelõikudel olid kõige aktiivsemad lahingud Avdijivkast kirdes ja põhjas ning Marjinka kandis. Kogu rindejoone ulatuses käib intensiivne tuletegevus kõigist torudest – alates miinipildujatest ja lõpetades raketiheitjatega. Kui keegi arvab, et tal on elus raske, siis mõelgu alati nende inimeste peale, kes on igapäevaselt turmutule all – neil on seal tõesti raske.

Venemaa sanktsiooniking ilmselgelt pigistab

Mariupoli oluline edasiminek haavatute evakueerimise osas näitab, et päris lootusetud need läbirääkimiste katsed polnud, mida Ukraina valitsus on diplomaatilistel rinnetel pidanud.

Mariupoli Azovstali tehasest evakueeritud Ukraina sõdurid saabuvad eile Vene okupatsioonivägede kontrolli alla olevasse Novoazovskisse.
Mariupoli Azovstali tehasest evakueeritud Ukraina sõdurid saabuvad eile Vene okupatsioonivägede kontrolli alla olevasse Novoazovskisse. Foto: Aleksandr Jermotšenko / Reuters / Scanpix

Kõrvuti nende uudistega, et Venemaal hakatakse autotööstuses taas tootma Moskvitše ja Žigulisid, jääb mulje, et sanktsiooniking siiski pigistab Moskvat ja neilgi pole see valulävi lõputu. Otsitakse väljumisstrateegiat, kuigi sõjaga on kord juba nii – lihtne alustada ja keeruline lõpetada.

Lõuna-Ukraina suurtükiväelase hommik algab tavaliselt nii – hambapesu, hommikukohv, seejärel igaks juhuks üks tulelöök Tšornobajevka lennuväljale.

Kui ma nüüd kuu tagusele ajale mõtlen, siis toona oli juttu mai keskpaigas toimuda võivatest olulistest arengutest – Azovstali olukorra osaline lahenemine on kahtlemata üks neist, mille on teinud tõenäoliselt võimalikuks Vene üksuste ränk lüüasaamine Bilohorivka ja Serebrjanka piirkonnas. Need arengud pole kindlasti viimased ning jälgime lähipäevil põnevusega jätku. Sisuliselt on see juba juhtunud, kuid vormistus on lõpuni viimata.

Zaporižžja suunal pole pealetungitegevusi olnud. Ainult tulelöögid rindejoone lähistel – traditsioonilised paigad Orihhove ja Huljaipole ümbruses, samuti Velõka Novosilka kandis.

Lõuna-Ukraina suurtükiväelase hommik algab tavaliselt nii – hambapesu, hommikukohv, seejärel igaks juhuks üks tulelöök Tšornobajevka lennuväljale, sest äkki saab millelegi pihta. Tavaliselt saab ja nii ka möödunud ning sellele eelneval päeval plahvatas seal taas suur kogus moona ja tehnikat. Ja seda kaks päeva järjest samas kohas.

Tšornobajevka on Vene okupantide peamine logistikakeskus Hersoni, Mõkolajivi-Odessa ja Krõvõi Rihi suundadel. Pealetungi suundadest pole seal enam pikalt põhjust kirjutada. Nad kas seisavad või taanduvad.

Lisaks leidsid Ukraina suurtükiväelased väärtusliku sihtmärgi ka Davõdiv Brodi asula kõrval – samuti lendas palju kraami vastu taevast. Võtab jällegi pikaks ajaks seal hoo maha pealetungide kavandajatel.

Oli ka okupantide poolset tuletegevust Hersonist Mõkolajivi suunal ja lõunasse. Mõkolajivis suudeti äärelinna pommitada.

Rünnakud Odessale on mõeldud Dnestri sillale

Taas on Vene okupantidele ette jäänud Odessa, mida rünnati strateegilistelt pommitajatelt rakettidega. Osa rakette lasi õhutõrje alla, kuid Karolino-Buhazi piirkonnas jõudsid mõned puhkekompleksini ja seal sai taas üks väike laps viga.

Eilse raketirünnaku tekitatud rusud Odessa oblastis.
Eilse raketirünnaku tekitatud rusud Odessa oblastis. Foto: Nina Ljašonok / Ukrinform / ZUMA Press Wire / Scanpix

Selle löögi eesmärgiks oli tõenäoliselt saada pihta Dnestri suudmes asuvale sillale, aga kuna venelased täppismoona enam palju ei kasuta, siis läks nagu alati. Midagi ütleb see nende huvi kohta Transnistria ja Ussisaare piirkonna suunal. Kahjuks realiseerub see kõik tsiviilisikute kannatuste ja ilusa taristu hävitamisega.

Võrrelda Venemaa režiimi stabiilsuse allikaga näitab ikka väga õhukest ajaloolist mälu.

Lvivi piirkonnast tulid õhtul hilja teated plahvatustest, kuid öine info oli, et linna pihta midagi ei lennanud.

Kõige selle valguses mõjuvad väga kummaliselt teated mõne Euroopa poliitiku pingutuste kohta võimaldada Kremlil mingit nägu säilitada. See nägu on viimase 80 ja enama päeva jooksul kõigile nii selgeks saanud, et säilitada poleks seda küll enam otstarbekas. Kui, siis ainult piirituselahuse sees kinnises purgis, aga mitte elava ja tegutsevana.

Võrrelda Venemaa režiimi stabiilsuse allikaga näitab ikka väga õhukest ajaloolist mälu, millest on täiesti kadunud kõik relvakonfliktid, energia ja kaubandushoobadega naabrite ähvardamine ja mõjutamine, mis on olnud kõike muud, kui stabiilne ja mõistlikule edenemisele suunatud tegevus.

Ainult lõplik sõjaline lüüasaamine Ukrainas koos võimsa sisemise raputusega saaks muuta väljavaateid tulevikule mitte ainult Venemaa naabritele, vaid suurele osale maailmast lähiaastateks lootustandvaks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles