INTERVJUU ⟩ Ülemraada asespiiker: Ukraina kaitsjad tõestavad iga päev, et väärime ELi kuulumist

Ukraina parlamendi aseesimees Olena Kondratjuk eelmisel nädalal Tallinnas riigikogu istungisaali rõdul. Foto: Tairo Lutter

Rahvusvaheline süsteem on sedavõrd mõranenud, et praegu pole kaalul rahu ja julgeolekutagatiste kindlustamine mitte ainult Ukrainale, vaid kogu Euroopale, ütles läinud nädala neljapäeval Eestis käinud Ukraina ülemraada asespiiker Olena Kondratjuk usutluses Postimehele.

Ukraina valitsus on rõhutanud, et ennekõike on riigil praegu tarvis sõjalist abi, aga millist abi Kiiev veel ootab Eestilt, Balti riikidelt ja ülejäänud Euroopalt?

Ukraina on praegu väga raskes olukorras ja ma arvan, et kõik vastutustundlikud riigid saavad sellest aru. Olles Eestis, tahaksin tänada Eestit kui tõeliselt eeskujulikku riiki. Esiteks sellepärast, et Eesti oli üks esimestest, kes andis meile sõjalist abi. Eesti on esikümnes nende riikide seas, kes annavad meile humanitaarabi.

Meile on väga tähtis, et Eesti, nagu ka paljud teised eesrindlikud Euroopa riigid, hoolitseb meie põgenike eest, keda praegu on Eestis umbes 35 000. Nagu me aru saame, saavad meie inimesed kõiki teenuseid, meditsiiniabi ja sotsiaaltoetusi, mida saavad ka eestlased ning see aitab neid kohanemisel väga palju.

Lisaks oleme tänulikud, et Eesti aitab kaasa Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööle ja sellele, et inimsusvastased kuriteod saavad hiljem ka karistatud. See hõlmab ka nelja eksperti, kelle Eesti saatis fikseerima kuritegusid, mis on toime pandud Kiievi oblastis: Irpinis, Butšas, Borodjankas ja mujal.

On väga tähtis, et algaks ka rahvusvaheline õigusemõistmine ja kohtupidamine nende üle, kes panid need kuriteod toime, ja nende karistamine. Ukrainas käis ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör Karim Khan ja nägi kõike kohapeal toimuvat.

Samuti loodame väga Eesti toetusele, et Ukraina saaks Euroopa Liidu kandidaatriigiks. Täitsime juba ära küsimustiku, kus kinnitasime, et kõik meie riigiametid on valmis selleks tööks ja omalt poolt täitma kriteeriume, et saada kohe kandidaatriigi staatus ja edaspidi vastata täielikult Euroopa Liidu liikmesriikidele seatud nõuetele.

On väga meeldiv, et kõik tänased kohtumised – presidendi, peaministri, spiikriga – kinnitasid, et nad on valmis olema nii-öelda eestkõnelejaks sellele, et veel kahtlevad riigid ümber veenda. See on meilegi väga suur töö ning meie parlamendil, valitsusel ja presidendil on ühine eesmärk ja programm olla valmis kandidaatriigiks saamiseks.

Meile on väga tähtis ka Marshalli plaan Ukrainale, vajame abi sõbralikelt riikidelt, sest praegu on Ukrainas umbes 30 protsenti territooriumist hävitatud. Üks näide on see, et iga maa võib võtta enda hoole alla teatud piirkonna, olgu siis linna, oblasti või küla, mida ta hakkab toetama ja mille eest hoolitsema mistahes abi andes. See võib olla ekspertabi, inseneriabi, ehitusabi – mis iganes on teie asjatundjate pädevuses. Eesti tahab oma hoolitsuse alla võtta Žõtomõri oblasti.

Täna rääkisime teie peaministriga sellest ja loodame ka selles teie toele, et Venemaa, kes praegu hävitab tuhaks meie linnasid, maksaks reparatsioone.

Niisiis on viis küsimust, milles praegu loodame meile sõbralikelt riikidelt abi: relvastus, humanitaarabi – kaasa arvatud meie põgenike eest hoolitsemine, kes on praegu teie territooriumil –, Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja karistuste mõistmine, Euroopa Liidu kandidaatriigiks saamine ja Euroopa Liiduga ühinemine ning meie riigi taas üles ehitamine, millega hakkame tegelema juba praegu. See on meie nii-öelda viie küsimuse rusikas, mida palume arvesse võtta ja millele kaasa aidata.