IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Okupeeritud alade vahel viisid Vene lennukid läbi karistamatult õhulööke

Igor Taro
Copy
16. mail raketirünnaku alla jäänud hoone Odessas.
16. mail raketirünnaku alla jäänud hoone Odessas. Foto: Nina Lyashonok/UKRINFORM/Scanpix

UKRAINA PÄEVIK 17.05: Vene okupatsiooniväed on keskendunud Donbassi rinde ülekülvamisega suurtükitulega, pealetungile Sjevjerodonetski ja Lõmani suunal. Võimalik, et viimase lähistel on toimunud ka mõningane edasinihkumine, kirjutab Igor Taro oma blogis 83. sõjapäeva kohta.

Mujal polnud okupantide maavägede manöövrid tulemuslikud, kuigi ulatuslikku kahju põhjustasid nii kaudtule kui õhulöögid.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel päeva alguse seisuga olid järgmised: ründajaid 27900 (+200), tanke 1235 (+7), soomukeid 3009 (+35), suurtükke 578 (+1), raketiheitjaid 198 (+3), õhutõrjesüsteeme 90 (+1), lennukeid 201 (+1), helikoptereid 167 (+2), droone 436 (+9).

Kahe roodu jagu jalaväge on taas kottidesse pakendatud ning peamine küsimus - milleks? Venemaa pole pikemat aega saavutanud rindel isegi taktikalisi edasiminekuid. Ukraina kaitseministri hinnangul on tema riigi vastu rakendatud 167 000 okupatsioonivägede sõjaväelast, seega praeguseks on elavjõu korvamatud kaotused 16,2% ligi.

Harkivis pole märkimisväärseid muutusi. Vene okupandid üritavad ukrainlasi tagasi suruda. Kumbki osapool pole paari päeva taguse seisuga võrreldes edu saavutanud.

Kuna vigastatud loetakse ka lahingvõimet mõjutavateks kaotusteks, siis on rivist väljaviidud üksuste protsent oluliselt suurem ning enne Donbassi rindele keskendumist oli see kolmandiku jagu.

Nominaalselt võib Venemaal olla arvel veel palju tehnikat ja siinsed numbrid justkui ei moodustaks sellest lõviosa. Samas tuleks arvestada, et ilmselt hävines sõja esimestel nädalatel kõige võitlusvõimelisem osa ning ajapikku kvaliteet langeb, mitte ei kasva. Lisaks marodöörluse ja sõjaroimadega süvenev demoraliseeritus.

1) Taas tuleb alustada põhja poolt. Lisaks piiriäärsete asulate, peamiselt suvilarajoonide, pommitamisele Tšernihvi ja Sumõ oblastis, korraldasid okupandid raketilöögi Desna alevile Tšernihivist lõunas - seal asub õppeväeosa. Surma sai 8 inimest ning veelgi rohkem vigastada. Selle kohta pole infot, kes seal võis surma saada.

Sumõ oblastis oli tuleavamisele lisaks proovitud piiri ületada. (Selle piirkonna olen ka punase noolega tähistanud).

Foto: Igor Taro

Lisaks lendasid raketid Ohtõrka asulasse, mis on võrdlemisi rahus elanud juba märtsi lõpust alates.

Livivis hilisõhtul plahvatanud raketid olid mõeldud kahjustama raudteetaristut. Raudtee pihta lastavad tiibraketid sellele eriti suurt kahju ei tee - vähemasti on see võrdlemisi lihtsasti parandatav. Varasem taktika oli hävitada tiibrakettidega elektrialajaamasid, millega toideti elektrifitseeritud raudteed.

2) Harkivis pole märkimisväärseid muutusi. Vene okupandid üritavad ukrainlasi tagasi suruda. Kumbki osapool pole paari päeva taguse seisuga võrreldes edu saavutanud. Ukrainlased on hetkel piiri ääres väljas vaid Ternova küla juures.

Muid arenguid Harkivi põhjasuunas ega idas Starõi Saltivi piirkonnas hetkel pole usaldusväärsete ega ametlike allikate poolt avalikustatud. Ju pole neid arenguid või pole need veel sedavõrd kindlad.

Igal juhul ei lahenda ka Lõmani hõivamine Vene kindralstaabi jaoks praegusega võrreldes midagi, sest lähedalasuva Slovjanski ees on seesama Donetsi jõgi, mida nad ei suuda juba kuu aega teisteski kohtades ületada.

3) Izjumi operatiivsuunal, kuigi mis operatiivsuund see enam on - seal on viimastel nädalatel ainult taktikaline tammumine, käis mingi mähkimine taas Dovhenke küla piirkonnas.

Venelased on korduvalt Dovhenke vallutamisest teatanud, kuid siis on nad seda jälle uuesti vallutanud. Paistab sedaviisi, et hetkel pole seal keegi olulisel määral kaugemale jõudnud. Ei ole Ukraina vastupealetungitegevusi realiseerinud millekski suuremaks ning ka Vene okupandid ei suuda nende kaitset murda. Seega peab murre ja areng toimuma kusagil mujal.

Vaade purustatud Sjevjerodonetskile 16. aprillil.
Vaade purustatud Sjevjerodonetskile 16. aprillil. Foto: SERHII NUZHNENKO / Reuters / Scanpix

4) Sjevjerodonetski sektoris jätkub siis see, mida Vene okupantide kindralstaap näeb Ukraina väegrupeeringu suure ümberpiiramisena. Lõmani piirkonnas jätkub pealetung loodest ning võimalik, et okupantide üksused on liikunud pisut edasi Drobõševe piirkonnas, mis oleks umbes 5-6 kilomeetrit Šandriholovest lõunas, kuid see pole päriselt selge.

Igal juhul ei lahenda ka Lõmani hõivamine Vene kindralstaabi jaoks praegusega võrreldes midagi, sest lähedalasuva Slovjanski ees on seesama Donetsi jõgi, mida nad ei suuda juba kuu aega teisteski kohtades ületada.

Samal ajal käib muidugi Sjevjerodonetski ründamine ka okupeeritud Luhanski oblasti territooriumilt läbi Borivske ja Sirotine eeslinnade. Möödunud ööl taandusid okupandid sealt taas kaotustega.

Sama lugu oli lõunas Toškovka, Orihove ja Hirske asulates.

Vene poolt okupeeritud alade vahel Ukraina väe poolt kaitstavas sektoris viisid okupantide Su-35 lennukid läbi karistamatult õhulööke. Suurtükkide ja miinipildujate tulelööke oli rohkesti kõikidele rünnatavatele asulatele.

Taktika on sama - püütakse eesolev asula purustada võimalikult maadligi, et siis poleks seal midagi enam kaitsta ja kuhugi varjuda. Russkij mir-i levitatakse Ukrainas ikka purustustega.

Mariupoli osas on niipalju selgust, et vangide vahetamise kokkulepped on täitmisel ja raskemini haavatuid stabiliseeritakse Novoažovskis, ülejäänuid hoitakse Olenivka kinnipidamisasutuses.

5) Popasna kandis pole edasiminekutest kuulda olnud, kuigi loogiline on, et seal see pealetungisurve jätkub nii põhja kui lääne suunal.

Avdiivka kandis proovisid okupandid vallutada Novobahmutka lähistel Donetski-Slovjanski maantee lõiku. Ühel situatsioonikaardil ongi lõik juba punaseks värvunud, Ukraina peastaabi teatel polnud sel rünnakul tulemust.

Donetskist lõunas toimus pealetung Vugledari asulale. Vene propagandistid möönavad, et nii Vugledar kui Marjinka on hästi kindlustatud tugipunktid, kus ukrainlased on ümbritsenud end tugeva betooniga ja seetõttu on väga raske neid sealt välja lüüa. Selleks tuleb minna suure ringiga, aga see ring pole samuti realiseerunud, sest ka mujal panid ukrainlased tõhusa «siibri» ette.

 Ukraina sõdurid, kes evakueeriti Azovstali tehasest 17. mail.
 Ukraina sõdurid, kes evakueeriti Azovstali tehasest 17. mail. Foto: ALESSANDRO GUERRA / EPA / Scanpix

6) Mariupoli osas on niipalju selgust, et vangide vahetamise kokkulepped on täitmisel ja raskemini haavatuid stabiliseeritakse Novoažovskis, ülejäänuid hoitakse Olenivka kinnipidamisasutuses. Pisut ebaselgeks jäi, kas esimesele bussilaarile tuli ka järgmine seitse bussitäit välja või oli tegu sellesama kolonniga, mida jäädvustati esimesel korral.

Vene propagandal on muidugi kuri karjas, et nad üritavad seda välja mängida enda publikule mingisuguse murdepunktina, mida võrreldakse sakslaste kapituleerumisega Stalingradi all. Kuigi neil läheb muidugi seal kõik segi, sest Stalingradi ründajateks olid ju natsid, ja praegu ründavad ja okupeerivad Mariupolit Vene väed. Sealjuures ei valgustata märkimisväärselt nende hävitavat lüüasaamist Bilohorivka kandis.

Okupatsioonijõud viivad ellu erinevaid tegevusi Hersoni annekteerimise eesmärgiga - toovad sinna kõiksugu tegelasi Riigiduumast ja muudest tähtsatest riigiorganitest Moskvast, et määrata vastutavaid, jagada ülesandeid, uurida olukorda kohapeal ning ilmselt jälgida ka seda, et varastatud kauba vood kuidagi liialt ühiskassast mööda ei voolaks.

Riigiduuma teeb samal ajal pingutusi mingi otsuse vastuvõtmiseks Azovi polgu võitlejate vahetamise keelustamiseks. Eks arvatavasti on tegu propagandistliku sammuga ning katsega oma Pyrrhose võit patriootilise vastutegevuse viigilehega ära katta.

Riigiduuma pole Venemaal muidugi diskussioonide pidamise koht ammu enam ja otsus tuleb ühehäälne, kuid üldiselt pole tegu iseseisva rahvaesindusega. Riigiduuma ülesandeks on simuleerida rahvaesindust ning mõnikord olla Kremlile heaks ettekäändeks mingite protsesside pidurdamiseks.

Azovstali tehasest evakueeritud sõdurid.
Azovstali tehasest evakueeritud sõdurid. Foto: ALESSANDRO GUERRA / EPA / Scanpix

7) Zaporižžja suund on taas pealetungivaba ning seal piirduti tulelöökidega Kamjanka, Orihhove ja Huljaipole piirkondades. Henitševskis on midagi plahvatanud. Seekord paistab tõesti hooletu suitsetamine, sest ükski Ukraina rakett ei peaks sinna ulatuma. Vahest suitsetajad olid «omad joped.»

8) Hersoni ümbruses katsus Vene okupatsioonivägi ukrainlasi rindejoonel maha suruda miinipilduja ja suurtükitulega. Keegi peale ei tunginud.

Okupatsioonijõud viivad ellu erinevaid tegevusi Hersoni annekteerimise eesmärgiga - toovad sinna kõiksugu tegelasi Riigiduumast ja muudest tähtsatest riigiorganitest Moskvast, et määrata vastutavaid, jagada ülesandeid, uurida olukorda kohapeal ning ilmselt jälgida ka seda, et varastatud kauba vood kuidagi liialt ühiskassast mööda ei voolaks.

9) Dnestri suudme sild sai taas kaks tiibraketi tabamust. Olgu see näide ka selgituseks, miks Krimmi silda keegi rakettidega ei hävita. Tiibraketid üldiselt pole massiivse betooni hävitamiseks mõeldud. Kahju tekitavad, kuid ei purusta kandvaid konstruktsioone. Ja isegi kui purustaksid, siis tabamistäpsus pole Vene armee poolt kasutatud variantidel nii suur, et eesmärki tõhusalt täita.

Üks süvenev probleem Ukraina jaoks on demineerimata põllud. Taas sõitis üks traktorist Kiievi oblastis tankitõrjemiinile otsa. Õnneks jäi ise ellu, aga traktorist midagi järele ei jäänud. Teise miini leidsid demineerijad traktori teise ratta alt. Põld asus Andriivka küla lähistel Makarovi kandis, kust Vene okupandid tungisid peale Kiievi-Žitomiri maanteele.

Venemaa positsioonid ja selgitused täienevad iga päevaga uute ja põnevate lugudega. Julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev väitis kodupublikule nüüd, et Ukraina «erioperatsioon» oli vajalik hoopis selleks, et Venemaal ei pandaks ametisse läänesõbralikku valitsust, nagu Ukrainas.

Kui analüüsida varasemaid Kremli poolt sõnastatud eesmärke «erioperatsiooni» läbiviimiseks ning saavutatud tulemusi, siis hetkel võib kahtlustada, et uus läänesõbralik valitsus on üks võimalik terendav perspektiiv. Millest selline pealtnäha jabur järeldus? Mäletate eesmärki hoida ära NATO laienemine? Saavutus täpselt vastupidine - NATO laieneb enneolematu hooga.

Siis eesmärk Ukrainat demilitariseerida. Tegelik tulemus samuti vastupidine - Ukraina saab endisest moodsamat relvastust ja suuremates kogustes, kui oleks enne saanud unistada. Seega, kui järjekordseks eesmärgiks on valitud läänesõbraliku valitsuse vältimine ja kõik läheb plaanipäraselt, siis läheb ju nagu alati - tahtsime ju kõige paremat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles