L, 13.08.2022

Armeenias vahistatakse taas meeleavaldajaid

AFP/BNS
Armeenias vahistatakse taas meeleavaldajaid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Politsei peab kinni valitsusvastaseid meeleavaldajaid Jerevanis 17. mail 2022.
Politsei peab kinni valitsusvastaseid meeleavaldajaid Jerevanis 17. mail 2022. Foto: Vahram Baghdasaryan/Photolure via REUTERS/Scanpix

Armeenia politsei pidas kolmapäeva hommikul taas kinni opositsiooni meeleavaldajaid, kes protestisid peaministri Nikol Pašinjani vastu ja tõkestasid tänavaid.

Interfaxi korrespondendi sõnul tõkestasid meeleavaldajad liikluse Jerevani eri osades.

Politsei peab meeleavaldajaid kinni ja vabastab liikluse taastamiseks sõiduteed prügikastidest.

Sündmuspaigal viibinud AFP ajakirjaniku sõnul peeti kinni ligi 300 inimest.

Politsei pressiteenistus teatas Interfaxile, et 277 inimest peeti kinni lühikeseks ajaks.

Kinnipeetute hulgas on endine Armeenia haridusminister, endise võimuerakonna Vabariiklik Partei aseesimees Armen Ašotjan, parlamendi endine esimees Samvel Nikojan ja endine aseesimees Eduard Šarmazanov.

Teisipäeva hommikul teatas Armeenia politsei rohkem kui 400 opositsiooni meeleavaldaja vahistamisest.

Alates 17. aprillist on Jerevanis peetud parlamendi opositsiooni ja mitmesuguste opositsioonirühmade valitsusvastaseid rongkäike ja meeleavaldusi. Nõutakse peaministri tagasiastumist Mägi-Karabahhi probleemile lähenemise tõttu.

Uus protestilaine Armeenias algas pärast Pašinjani kõnet parlamendis, kus ta tegi ettepaneku «alandada Karabahhi staatuse latti» ja pooldas rahulepingu sõlmimist Aserbaidžaaniga.

Opositsioonierakonnad ei ole suutnud Pašinjani tagandada, tema valitsus aga on hädas protestilaine ohjeldamisega.

Meeleavaldajad halvasid kolmapäeval ka liikluse Jerevani metroos, ütles metroo pressiesindaja Facebookis.

Opositisiooniparteid on süüdistanud pärast 2020. aasta sügissõda Aserbaidžaaniga Pašinjani kavatsuses loovutada Bakuule osa vaidlusalusest Mägi-Karabahhist, mis jäi sõja lõppedes veel Armeenia kontrolli alla.

Sõda kestis kuus nädalat, nõudis rohkem kui 6500 inimese elu ja lõppes Venemaa vahendusel relvarahuga. See nõudis Armeenialt aastakümneid tema valduses olnud aladest loobumist ja Venemaa tõi 2000 rahuvalvajat relvarahuleppe täitmist jälgima.

Paljude armeenlaste jaoks on kokkulepe alandav, mistõttu tõi see kaasa nädalaid kestnud valitsusvastased protestid, nii et Pašinjan oli sunnitud kuulutama välja ennetähtaegsed valimised. Need peeti eelmise aasta septembris ja tõid võidu tema erakonnale Kodanike Kokkulepe.

Märksõnad
Tagasi üles