/nginx/o/2022/05/19/14560394t1h19bb.jpg)
Konfliktid ja loodusõnnetused sundisid läinud aastal kodudest põgenema kümneid miljoneid inimesi, tõstes sisepõgenike arvu rekordiliselt kõrgele, teatas neljapäeval Norra Põgenikenõukogu (NRC).
Maailmas oli mullu pea 60 miljonit sisepõgenikku
Läinud aastal oli maailmas sisepõgenikena arvel umbes 59,1 miljonit inimest, mis on kõigi aegade rekord, kuid mis tänavu Ukraina sõjast tulenevalt tõenäoliselt ületatakse.
Mullu teatati umbes 38 miljonist uuest riigisisese põgenemise juhtumist, seejuures olid osa inimesi sunnitud põgenema korduvalt, selgus NRC ja sisepõgenike seirekeskuse (IDMC) raportist.
Konfliktide tõttu põgenes 14,4 miljonit inimest, mis on 50 protsenti enam kui aastal 2020 ja kaks korda rohkem kui aastal 2012, seisis raportis.
Tänavu peaks sisepõgenike arv veelgi kasvama, tulenevalt eeskätt sõjast Ukrainas, kus 24. veebruaril alanud Vene kallaletungi järel on ümberasunud üle kaheksa miljoni inimese. Veel üle kuue miljoni on Ukrainast lahkunud.
«Aasta 2022 paistab trööstitu,» ütles IDMC direktor Alexandra Bilak, lisades, et mullused rekordkõrged arvud osutavad maailma ja eriti rahu loomise katsete traagilisele seisule.
NRC juht Jan Egeland oli nõus ja nentis: «Asjad pole kunagi nii halvad olnud.»
«Maailm on kokku varisemas,» ütles ta ajakirjanikele. «Olukord on täna kaugelt hullem, kui isegi meie rekordarvud mõista annavad.»
Enim riigisiseseid liikumisi oli 2021. aastal Sahara-taguses Aafrikas, kus ainuüksi Etioopias põgenes seoses Tigray konflikti ja põuaga üle viie miljoni inimese.
Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas oli uute sisepõgenike arv aastakümne madalaim, kuivõrd konfliktid Süürias, Liibüas ja Iraagis mõnevõrra rahunesid, ehkki sisepõgenike koguarv on regioonis endiselt kõrge.
Suurem osa riigisisesest rändest on aga endiselt põhjustatud looduskatastroofidest: selliseid juhtumeid oli mullu 23,7 miljonit. Neist 94 protsenti on seotud ilma- ja kliimaga seotud katastroofidega nagu tsüklonid, musssoonid, uputused ja põuad.