AK ⟩ Vene sõjakuritegude uurimine jääb kestma aastateks

Butšas tapetute surnukehad viiakse surnukuuri uurimisele. Praegune relvakonflikt Ukrainas on üks paremini dokumenteeritud ja jäädvustatud tegevusi, mida käsitleb võimalike sõjakuritegudena ka Rahvusvaheline Kriminaalkohus ning mille on hukka mõistnud ÜRO Peaassamblee. Foto: Rodrigo Abd/AP/Scanpix

Endel Soovik oli küllaga näinud neid, kes polnud siitilmast lahkunud omal soovil. Ta oli töötanud Põhja politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talituses, uurinud tapmisi. Kui 2008. aasta kevadel juhtus Soovik kuulma, et euroliit otsib Kosovo sõjakuritegude rahvusvahelise uurimisrühma moodustamiseks liikmeid, pani ta oma nime kirja. Kogemust jagus: ta oli varem viibinud kahel korral, nii ÜRO kui euroliidu missiooni vaatlejana Bosnias.

Soovik osutus valituks. Sama aasta sügisel lendas ta Kosovosse, kus 1998. aasta veebruari lõpust kuni järgmise aasta juunini väldanud sõjas sai surma või jäi kadunuks üle 13 500 inimese, nende seas ligi 8700 tsiviilisikut. Sooviku üksus, kuhu kuulus nii pensioneerunud ameeriklasi kui ka Euroopast pärit politseinikke, pidi esmalt üle vaatama varasema ÜRO missiooni koostatud tuhanded toimikud ning selgitama, millised neist on puudulikud või vigased ja millistega tasub edasi tegelda (vt lisalugu).

Praegu pensionipõlve pidav Soovik on tõenäoliselt ainus Eesti inimene, kes on tegelenud nii lähedalt ja põhjalikult sõjakuritegude uurimisega Euroopas.

Pole välistatud, et Venemaa algatatud sõja tõttu Ukrainas tuleb selliseid inimesi juurde. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) asedirektori Marika Väli teada on vähemalt kolm kohtuarsti ja kaks DNA-eksperti ning ka politseitöötajad valmis, et panustada Venemaa sõjaväelaste toimepandud sõjakuritegude uurimisse Ukrainas. Neid kuritegusid – tapmisi, vägistamisi, sunniviisilist väljasaatmist Venemaale – on liiga palju, praeguseks üle 11 500, et Ukraina prokuratuur suudaks kõigi nende menetlemisega lähiajal toime tulla.