/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/08/24/4415879t1h4ae9.jpg)
Lätit oleks relvajõude toetades valmis sõjaliselt kaitsma 13 protsenti ja muul viisil 48 protsenti, selgus Progressiivsete erakonnaga seotud ühingu PRO platforma uuringuettevõttega Norstat läbiviidud uuringust.
Küsitlus: lätlaste kaitsetahe langeb
Põhjused, mis võivad vastajatel riigi kaitsmisel osalemist takistada, olid teadmiste ja oskuste puudumine, hirm pere julgeoleku pärast, madal usaldus riigiorganite vastu, rahulolematus riigi senise arenguga, arvamus, et tsiviilisikute osalemine ei muuda sõja kulgu ja isamaaliste tunnete puudumine.
Võrreldes Sisekaitseakadeemia 2020. aastal läbi viidud uuringuga «Läti ühiskonna soov kaitsta riiki» võib järeldada, et inimeste hulk, kes on valmis relvaga käes agressorile vastupanu osutama, on vähenenud ligi 20 protsenti ja inimeste arv, kes on valmis riiki mittesõjaliselt kaitsma, on samuti mõnevõrra vähenenud.
«Elanikkonna valmisoleku vähenemine kaitsta riiki sõjaliste vahenditega on murettekitav, eriti praeguses geopoliitilises olukorras. Nagu on tõestanud Ukraina suutlikkus seista vastu Venemaa agressioonile, sõltub riigi tõhus kaitse selle riigi ühtsusest, inimeste soovist ja võimekusest seda kaitsta,» ütles PRO platvorma pressiesindaja Andris Sprūds.
Selleks on vaja soodustada elanikkonna osalemist riigikaitses ja sellealaste teadmiste omandamist, juurutades terviklahendusi ja täiustades olemasolevat kaitsesüsteemi.
18–29-aastased noored ja 60–74-aastased vanurid on rünnaku korral kõige vähem valmis Lätit kaitsma, relvad käes.
Uuringus küsitleti tuhandet elanikku kogu Lätis, sealhulgas kodanikke ja mittekodanikke, mehi ja naisi vanuses 18–74 aastat.