N, 7.07.2022

Boeing Starlineri mehitamata katselend sööstis ISSi suunas teele

AFP/BNS
Boeing Starlineri mehitamata katselend sööstis ISSi suunas teele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
United Launch Alliance'i kanderakett Atlas V startis Florida osariigis Canaverali neemel asuvast Kennedy kosmosekeskusest, viies endaga mehitamata katselennul Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS) kaasa Boeing Starlineri lastitud kosmoselaeva.
United Launch Alliance'i kanderakett Atlas V startis Florida osariigis Canaverali neemel asuvast Kennedy kosmosekeskusest, viies endaga mehitamata katselennul Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS) kaasa Boeing Starlineri lastitud kosmoselaeva. Foto: John Raoux / AP / Scanpix

Ühendriikide lennundushiid Boeing saatis neljapäeval oma kosmosekapsli Starliner teele Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) poole. See on mehitamata katselend, millele on aastate jooksul eelnenud ka ebaõnnestumisi ja valestarte.

Katselend The Orbital Test Flight 2 (OFT-2) sööstis Florida osariigis asuvast Kennedy kosmosekeskusest taevasse kell 6.54 (Eesti aja järgi ööl vastu reedet kell 1.54).

Kosmoselaev oli kinnitatud United Launch Alliance'i kanderaketi Atlas V külge.

USA kosmoseagentuur NASA tegi stardist otseülekande. «Starliner siirdub tagasi kosmosesse Atlase õlul,» ütles teadustaja.

Katselennu edukus on ülimalt tähtis Boeingu kulunud maine taastamiseks. 2019. aastal ebaõnnestus kapslil katse põkkuda ISSiga. Toona oli probleemide allikaks vigane tarkvara, mis kulutas liiga palju kütust jaamani jõudmiseks ning oleks tagasipöördumisel Maa atmosfääri sisenedes kapsli peaaegu hävitanud.

Teine katse oli planeeritud mullu augustikuusse, ent siis ilmnesid tehnilised probleemid juba stardiplatvormile viidud kapslil ning see tuli tagasi tehasesse saata.

Boeing ja NASA mõlemad ütlevad, et nüüdseks on draama seljataga.

«See on suur hetk,» ütles NASA asejuht Pam Melroy vahetult enne starti. «Kui ehitasime kosmosejaama, olime tegelikult keskendunud kogu sellele imelisele teadusele, mida saame teha uuenduseks, ning nüüd, kus meil on veel üks viis sinna jõudmiseks, süstib see meisse rohkem optimismi.»

NASA soovib Starlinerile saada sertifikaati ja muuta see teiseks niinimetatud taksoteenuseks oma astronautidele kosmosejaama jõudmisel. Esimene kommertskandja on Elon Muski SpaceX, mis on pakkunud nende kosmoselaeva Dragon teenust pärast 2020. aasta õnnestunud katselendu.

Mõlemad kompaniid said kinnitatud hinnaga lepingu 2014. aastal, veidi aega pärast NASA kosmosesüstiku programmi lõppu – Boeingul 4,2 miljardit ja SpaceX 2,6 miljardit dollarit. Toona oli vahepealne periood, kus USA oli orbiidini jõudmisel sõltuv Vene kanderaketist Sojuz.

Saja-aastase ajalooga Boeingut peeti kindla peale minekuks, samas kui toonane uus tulija SpaceX oli veel täiesti tundmatu.

Tegelikkuses oli aga SpaceX see, mis koore riisus, ning hiljuti saatis oma neljanda rutiinse mehitatud lennu uurimisjaama. Samas Boeingu arendusega seotud tagasilöögid on läinud ettevõttele maksma sadu miljoneid dollareid.

Starliner peaks ISSiga põkkuma 24 tundi pärast starti ning viima jaama umbes 226 kilogrammi lasti, sealhulgas toitu, magamiskotte, riideid ja muud.

Kapsli ainus «reisija» on mannekeen nimega Rosie the Rocketeer – sõnademäng Teise maailmasõja aegse reklaamikampaania ikoonilise kultustegelase Rosie the Riveter nimega –, kelle ülesanne on koguda oma sensoritega lennuandmeid, et teada saada, mida täpselt inimestest astronaudid lennul kogeksid.

«Me oleme veidi kadedad Rosie peale,» ütles NASA astronaut Mike Fincke, kes peaks kuuluma esimesse selle kapsli missiooni komplekteeritavasse meeskonda, kui OFT-2 test peaks õnnestuma.

Kapsel viibib kosmoses viis kuni kümme päeva, misjärel see ISSist lahti põkkub ja naaseb Maale, kasutades maandumiseks USA lääneosa kõrbesse tohutuid langevarje.

NASA jaoks on teine lendude teenusepakkuja eluliselt tähtis varuvariant, juhuks kui SpaceXil peaks tekkima ootamatuid probleeme.

Märksõnad
Tagasi üles