IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Ainult tuumarelv pole siiani käiku läinud (1)
21. mai 2022, 11:07
UKRAINA PÄEVIK, 20.05: Suuremad arengud toimuvad Severodonetski operatiivsuunal ning kõige keerulisem olukord kujuneb Ukraina vägede jaoks hetkel Popasnast läänes, kus Vene okupandid on viimase päeva jooksul edenenud kümne kilomeetri jagu ning ohustavad Bahmuti-Severodonetski peamist varustusteed Soledari lähistel.
Teine märkimisväärne moment päeva jooksul on raketilöök Lozova kultuurikeskusele Harkivi oblastis, rindejoonest eemal, kus ei toimunud mingit sõjategevust - ja see läheb ühte ritta kõigi nende muude sündmustega, miks Venemaa puhul on täpne kõnelda mitte kaitse-, vaid kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumist.
Ukraina 20.05.2022.
Igor Taro
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel on hommikuse seisuga järgmised:
ründajaid 28700 (+200)
tanke 1263 (+9)
soomukeid 3090 (+27)
raketiheitjaid 200 (+1)
õhutõrjesüsteeme 93
lennukeid 204 (+1)
helikoptereid 168 (+1)
droone 460 (+5)
Harkivi põhjaosas pole olukord endiselt lahenenud ja suurem lahingutegevus käib juba mitu päeva Ternova ja Vesele kandis. Vene okupandid katsuvad Ukraina üksusi viimati hõivatud kõige piiriäärsematest aladest eemale tõrjuda ning see on ilmselgelt seotud Vovtšanski-Izjumi suunalise ühendustee ohustamisega, mis on üks varustustrasse Belgorodi oblastist.
Olukord Siverski Donetski jõe ületamisega pole päris selge - selle kohta on olnud üksikuid teateid sotsiaalmeedias ning presidendi administratsiooni nõuniku Arestovitši jutupooltunnis, aga ka tema jäi üsna napisõnaliseks. Midagi olevat pisut õnnestunud, kuid olukord on habras.
Võimalik, et ukrainlased käisid tõesti teisel pool jõge varustuskolonne kimbutamas. Võimalik, et ebapiisavate jõudude tõttu pole sinna püsivat platsdarmi tekitatud. Igal juhul pole tõsisemat kinnitust Harkivist idas Siverski Donetsi vastaskaldal asulate vabastamise kohta.
Izjumi operatiivsuunal on tegevus tagasihoidlikum, kuigi mitte päris kustunud. Sealsete üksuste fookus on hetkel ainult ühel suunal - see on otsetee Slovjanski poole ning paistab, et kuna Bohoroditšne kands pole Vene okupandid suutnud ukrainlaste kaitsest läbi murda, siis proovivad nad nüüd ida poolt forsseerida Donetsi jõge Yaremivka piirkonnas ja teevad seda vastassuunas võrreldes sellega, mida üritati ida pool Severodonetski kandis.
Yaremivka piirkonnas on Ukraina väed, mis hoiavad osalt kinni pealetungi Lõmani suunal Donetsi põhjakaldal. Kuigi Lõman on praeguseks juba kahelt poolt ümber piiratud, pole ukrainlased läänepoolset platsdarmi Aleksandrovka piirkonnas loovutanud ilmselt selle mõttega, et mitte lasta Vene okupantidel seal mugavalt kaitsesse asuda.
Kuni ollakse samal poole jõge, on võimalik venelaste pealtungi ohustada ja takistada. Kui Yaremivka pontoonsilla kaudu õnnestub siiski märkimisväärseid üksusi üle tuua, on tolle platsdarmiga ilmselt aamen, aga see ületuskoht peaks olema Slovjanski piirkonnast suurtükitule ulatuses.
Lisaks andsid Vene okupandid tulelööke Velika Komõšuvaha, Dovgenke ja Dolõna piirkonda. Dovgenge on ka üks põhjustest, miks nad mööda maanteed ei suuda edeneda, vaid on hakanud jõge forsserima. See küla kõrgub nende endise ründekoridori kohal - sellepärast ukrainalsed seda nii kiivalt hoiavad ja Vene okupandid ründavad.
Lõmanist oli natuke juba juttu - Lõman on loodest, põhjast, kirdest ja kagust ümber piiratud. Kirde ja kagu suund oli juba ammu, loodest jõudsid venelased üsna hiljuti sinna lähedale ning lõikasid sellega ära ka muud ukrainlaste üksused kaugemal läänes, mis on veel samal pool jõge - neil üksustel on olemas üle jõe veel teine taganemistee.
Neid surutakse Yarova poolt ja nagu eelmises punktis kirjas, siis teisest suunast on oht pontoonsilla kaudu, kui toda enne õhku ei lasta. Lõmani võtmisega suudaksid vene okupandid kindlustada end piki jõe joont, Aga kui Lõman jääb siiski ukrainanlaste kätte, siis on neil lihtsam vabastada Luganski oblasti põhjaosa ning idapoolset serva Harkivi oblastist.
Algne plaan oli vene okupantidel ilmselt Lõmani kaudu Slovjanskit ohustada, kuid see ambitsioon pole hetkel realistlik.
Severodonetski piirkonnas on Vene okupandid liginenud linnale põhjast juba täitsa otse külje alla, kagu suunast jäävad veel Borivske ja Voronove asulad, kus neid on korduvalt tagasi löödud.
Rubižnest mingis osas on ilmselt veel ukrainlased sees - just äsja avaldasid nad ka video ühe veoauto äralaksmisest TT-relvast, kuigi tavaliselt selliseid rakette veoautode peale ei kulutata ja piisanuks kuulipilduja valangust.
Lõunas Lõssõtšanski poole käivad lahingud Toškovka piirkonnas.
Kui nüüd rindesündmustest pisut kõrvale minna, siis olevat Venemaa kallaletungi- ja sõjaroimade minister Šoigu teatanud, et Luganski oblastit vallutatakse vastuseks Soome ja Rootsi liitumisele NATO-ga.
Geniaalne põhjendus selles mõttes, et see Luganski oblasti nurk, mille pärast juba 86 päeva võitlus käib, paistab olema kujunevas olukorras seltsimeestele viimaseks lootuseks - nii-öelda lohutusauhinnaks, kuna endiselt pole Ukraina mandriosas mitte ühtki oblastit, mida vene okupandid oleks suutnud sajaprotsendiliseld ära hõivata.
Seetõttu on kogu ressurss suunatud viimase 5-10% lõpuni surumisele, et saaks midagigi esitleda.
See põhijõupingutus eesmärgi saavutamiseks on neil päevadel olnud suunatud Popasna kaudu, mille vallutamine läks Vene okupantidel väga visalt ning põhja suunas polegi nad sellest hoolimata suutnud sealt edeneda. Kuid eelneva paari päeva jooksul õnnestus neil murda ukrainalaste kaitsest läbi lääne suunal ja edelasse.
Kui veel ööpäev tagasi hinnati seda kui mitte eriti ohtlikku edenemist, siis päeva alguse Ukraina peastaabi ülevaade kõneles juba lahingutest Volodõmirivka ja Vasiljivka külade lähistel, mis asuvad juba Bahmuti-Severodonetski maantee vahetus läheduses.
Hetkel pole veel märke nende külade vallutamisest ja õhtune teade oli, et vene okupantidel pole õnnetunud oma positsioone parandada, kuid vaevalt nad nendest katsetest ka niipea loobuvad. Selle läbimurde ettevalmistamisel tehti seal Su-34 lennukitega õhulööke, mis tähendab, et Ukraina õhukaitse ei toiminud piisavalt tõhusalt.
Kindlasti on selles piirkonnas praegu Ukraina väejuhatusel rohkelt väljakutseid ja Bilohorivka jõeületuse tagasilöömine ei kaotanud Severodonetski sissepiiramise ohtu, vaid suutis selle ennetada ühest suunast. Vene okupantide on õnnestunud lokaalselt hoog üles saada selles konkreetses lõigus ülekaalu tekitamisega.
Seal on kaasnev oht ka Svitlodarski piirkonnale, kui Popasna poolt peaks pealetung jõudma Bahmuti-Debaltseve maanteeni. Öeldakse, et kõige pimedam hetk on enne koitu. Kas see on see hetk, me veel ei tea.
Donbassi rinde muudes lõikudes on olukord eelmistele päevadele sarnane. Donetski operatiivsuuna lõunatiival proovivad Vene okupantide hordid murda Marjinka ja Vugledari vahelt läbi. Pisut on nad saanud seal edeneda, kuid veel mitte oluliselt.
Mariupoli vastupanu saab selle päevaga lõpetatuks lugeda. Azovstali garnisoni ülem andis teada, et on saatnud tehasest teele kõik tsiviilisikud ja haavatud. Ise väljus viimasena. Kokku võib sealt välunud olla umbes 2500 tuhat võtlejat, kes tulid oma ülemate käsu peale.
Venemaa üritab sellest pigistada oma propagandavõitu, kuid neil oli selle kokkuleppe saavutamisel ka oma põhjus. Sellest saame teada ilmselt siis, kui kõik vahetused on ära toimunud. Kuna Punane Rist fikseerib kõigi väljunute isikuid, siis see peaks garanteerima, et keegi vahepeal kaduma ei lähe.
Putini sõna ei maksa muidugi midagi, kuid rahvusvaheliste jõudude mängutoomine ning venelaste kiun sanktsioonide aadressil annavad lootust, et kusagilt hakati pigistama nii tugevalt, et tuli järgi anda.
Zaporižžja rindel on olukord stabiilne. Inimestel ei lasta Ukraina teiste piirkondade suunas lahkuda. Melitopolis kimbutatakse ettevõtjaid ja kõiki, keda on vaja okupatsioonivõimudega koostööle sundida. Ukraina president on samas andnud väga selge signaali ja kordab pea iga päev, et okupeeritud piirkondi ei jäeta ning see orkivalitsus seal on ajutine nähtus, mis ühel hetkel kaob, nagu paha hais.
Hersoni piirkonnas on okupandid koondanud Tšornobajivkasse 130 ühikut tehnikat ja proovivad seal komplekteerida mingeid üksusi. Millegipärast pole neid veel sodiks lastud, äkki oodatakse täiendust, et saaks priskema noosi.
Okupandid on andnud tulelööke põhja suunas Krivõi Rigi poolse rinde asulatele. Samuti on teade silla mineerimisest Inguletsi jõel Snigurovkast põhja pool Davõdov Brodi asulas. Ilmselt on kartus, et ukrainlased võiksid üritada sealt kõige põhjapoolsemaid okupantide üksusi ära lõigata.
Taas oli raketilöök Odessale. Putin näeb kõvasti vaeva, et kõigis neis linnades, mida Kreml on ekslikult vene linnadeks nimetanud, vihataks Venemaad elupäevade lõpuni.
Odessa puhul pole hetkel enam aktuaalne meredessant maa-ala vallutamiseks, vaid kaubavahetuse blokeerimine, mis ei võimalda transportida teravilja. Osadele teraviljalaevadele said vene okupandid küüned taha Berdjanski sadamas ja need varastati lihtsalt ära, üritades müüa küll Egiptusele, siis lõpuks Süüriasse.
Midagi saadetid Kuubale vene vennaliku abi sildi all, aga tegu oli lihtsalt ukrainlastelt pihta pandud kaubaga.
Kuuldavasti katsuvad venelased sadamate blokeerimisest kujundada vahetuskaupa sanktsioonide lõdvendamiseks, kuid ukrainlased peavad hetkel läbirääkimisi ainult selleks, et saada rohkem ja võimsamaid laevatõrjerakette.
Ukraina poolt on kostnud mõte, et toidunappuse ohu tõrjumiseks tuleks Venemaa Musta mere laevastik hävitada. Praktilise poole pealt võib piisata ka hävitamise ohust. Paar näidisuputamist on selleks tehtud, kuid nähtavasti vajatakse tõsisemaid argumente juurde.
Üle Ukraina on jätkunud raketilööke nii Kiievist mitte väga kaugel asuva Malini kanti, kui ka Poltava oblastisse. Samuti jätkuvad provokatsioonid Tšernigivi ja Sumõ oblastite piirialadel. Igal päev erinevas kohas, pikalt ja korduvalt. Venemaa on igal juhul näidanud, et ei kohku kõigi tema käsutuses olevate relvaliikide kasutamisest.
Ainult tuumarelv pole siiani käiku läinud - kõik muud asjad, sealhulgas strateegilised pommitajad, on igapäevaselt töös. Seega ei paista Ukraina liitlaste jaoks mingit moraalset takistust anda kõiki relvi, mida Ukraina oma inimeste julgeoleku tagamiseks ja vabastamiseks okupatsioonist vajab.
Tänasest alates tekib Ukraina Päeviku ilmumisse teatud määramatus seoses sellega, et hommikul panen ise vormi selga ja alustan meie võidukate vägedega rindejoone õgvendamist Siilil. Teen, mis suudan, et igahommikune infovoog ei katkeks. Samas ei saa 100% lubada, et see õnnestub.