IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Rindelõigul on olukord stabiilne - stabiilselt pommitamisrohke

47-aastase lahingus hukkunud Oleksandr Haponševi matus, 21. mail, 2022. Foto: Dimitar Dilkoff / AFP / Scanpix

UKRAINA PÄEVIK 21.05: Vene okupandid proovivad nurjata Ukraina jõudude vastupealetungi Harkivi oblastis ja nii püsib seal rinne juba mitu päeva stabiilsena. Popasna piirkonnas toimub massiivne pealetung ja okupeeritud ala laienemine, ukrainlased pole suutnud sellele veel piiri panna.

Olukord Severodonetski operatiivsuunal on kõige dünaamilisem. Izjumi piirkonnas mõjutatakse tulelöökidega, lõunarindel on olukord stabiilne.

 

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid päeva alguse seisuga jägmised –

ründajaid 28 850 (+150)
tanke 1278 (+15)
soomukeid 3116 (+26)
suurtükke 596
raketiheitjaid 201 (+1)
õhutõrjesüsteeme 93
lennukeid 204
helikoptereid 169 (+1)
droone 462 (+2)

Igor Taro

Harkivist põhjas on mitu päeva käinud jõukatsumine ukraina vabastusoperatsiooni vastu võitlevate vene okupantidega - möödunud päeval on ukrainlaste kontrolli all olevaid alasid tugevalt pommitatud suurtükkidega ning ka õhulöökidega.

Lennukite kasutamine viitab sellele, et venelased on hakanud seda suunda tõsiselt võtma ning ukrainlaste õhukaitse piirkonnas on ilmselt ebapiisav.

Erinevad kaardid pakuvad erinevaid variante ukrainlaste käes olevatest aladest - ühe versiooni kohaselt on venelased Ternova tagasi vallutanud, kuid ukrainlased püsivad samas teisel poole Siverski Donetsi jõge Zaritšnes; teise versiooni kohaselt on Ternova ukrainlaste käes ja teisel pool jõge sillapead pole.

Ukraina peastaap teatas vene suurtükitulest Ternovale - sellisel juhul võiks arvata, et nad lasid ikka ukrainlasi, mitte iseennnast.

Izjumi suunal on olukord väga sarnane eilsele. Tulelöögid Velika Komõšuvaha ja Dovgenke küladele ehk kahele peamisele endisele liikumissuunale, kus ukrainlased panid okupantide pealetungi seisma. Kas nad valmistuvad seal millekski võib proovivad vasturünnakuid neutraliseerida - ilmselt mingil määral mõlemat. Tõrjuvad ja loodavad võimaluse korra taas midagi üritada.

Huvitavat infot on Lõmani ümbrusest. Selgub, et Oskili veehoidla tammi piirkonnas oli kolmest suunast ümber piiratuna mitme kompanii suurune ukrainlaste üksus - sisuliselt kotis, kuid püsisid seal viimase hetkeni - ja nüüd tulid välja.

Info levis vene uudisteallikate kaudu, kus propagandistid tundsid kahetsust selle üle, et ukrainlasi ei suudetud hävitada. Lõmani piirkonnas toimub aeglane edasiliikumine Drobõševest Yarova poole. Tulelööke on saanud Svjatogorsk, kus hävitati 2016. aastal Jaapani riigi toel üles vuntsitud muusikakool - hoone rusudeks ja seesama silt oli vaevu loetav, et Jaapan aitas remontida. Yaremivka pontoonsilla saatus pole veel selge.

Ukraina pool väidab, et venelased pole jätnud lootust foresserida Donetsi jõge taas Bilohorivka piirkonnas - seal olevat märgatud sillamasinaid ja nende toetamiseks vajalikku tehnikat. Kui asukoht on pontoonsilla jaoks sobiv, siis loogiliselt üritavad taas. Ja vene armee peamine idee on ju selles, et kes palju ja järjepidevalt üritab, see ükskord saab ikka edasi, sest mingil ajal kasvab laibakuhi nii kõrgeks, et pääseb kuiva jalaga üle jõe.

Võimalik, et nad loodavad, et ukraina suurtükiväelased on kusagil mujal hõivatud või tuleb õhuvägi appi. Uus kaitse võidakse teha täiendavate jõudude kaasamisega.

Severodonetskis suutsid vene okupandid hävitada Lõssõtšanskisse viiva silla, raskendades tunduvalt linna varustamist ning takistades tegelikult Ukraina täiendavate üksuste liigutamist. Tegid nad seda pojengi-nimelise ülisuure kaliibriga miinipildujaga. Nende "pojengidega" on Ukrainal kurbasid kogemusi 2014. a. Luganski kaitse päevadest.

Tegu on võimsate betoonkindlustuste vastaste relvadega. Põhimõtteliselt peaks pojengi laadung läbistama ülevalt alla 9-korruselise paneelmaja. Sellega on võimalik teele saata isegi taktikalist tuumalaengut. Igal juhul tolle konkreetse "pojengi" saatus polnud väga pikk, sest üsna pea anti tema pihta tulelöök ja pauk oli ka pojengivääriline.

Miinipilduja ise leiti tänu vene propagandistide reportaažidele, kes paljastasid selle asukoha. Ukrainlastel ikka veab, et neil on lambad vastas.

Popasnas võis taas olla okupeeritud alade laienemine teoks saanud. Mitte küll veel otse Severdonetskisse viival varustusteel, kuid selle lähedal - Viktorõvka külas. Sellest läänes asuvatele Lõpove ja Vasõlivka küladele korraldatid tulelööke nii suurtükkide kui lennukitega. Võimalik on vene okupantide edenemine ka lõunas Võsrõva suunal.

Soledarini on veel natuke maad, kuid olukord seal on ilmselt keeruline. Popasna ja selle ümbrus asuvad kõrgendikul, Soledar lohus. Ülevalt alla rünnata on alati lihtsam.

Donbassi muus osas pole olulisi edasiminekuid. Aktiivsuselt järgmine lõik oli Marjinka kandis ning seal ründas vene okupatsioonijõud kahes koridoris - Marjinka ja Novomõhalivika suunal. Ukraina peastaabi teatel seal edusamme polnud.

Kummaline teade oli õhulöögist Donbassi rinde lõunaosas Nikolske külale, mis asub Volnovahhast lõunas ja peaaegu Mariupoli külje all. Mida või keda võis vene lennuk seal rünnata on pisut mõistetamatu.

Zaporižžja rindelõigul on olukord stabiilne - stabiilselt pommitamisrohke, kui täpsem olla. Kõik olulised asulad mööda rindejoont on saanud suurtüki ja miinipildujatuld.

See on kujunenud seal rutiiniks ja kipub olema mõeldud ukrainlaste mahasurumiseks, et nad ei kavandaks pealetunge ja laseks vene okupantidel silmini kaevuda.

Palju allikad kõnelevad sellest, et venelaste lootus on seisata lahingutegevus praeguste piiride juures ja kuulutada vallutatud territooriumid enda omadeks. Kõigi materiaalsete varadega on nad naguii juba seda teinud.

Kogu teravili, millele venelased küüned taha saavad, läheb nende kaudu müügiks või Venemaa muudele aladele - eks vene riik ongi väike ja põllumassiivid tagasihoidlikud. Hersoni oblasti põllumajanduslikud võimsused kuluvad neile nähtavasti marjaks ära.

Hersoni piirkkonnas on samuti oluliste muutusteta. Tulelöögid käivad piki rindejoont. Sise- ja välisluure kõneleb venelaste soovist võtta kogu oblast enda kontrolli alla, aga see ei õnnestu. Kohalik kollaborant aina kõneleb piirkonna ühinemisest Venemaaga, kuid samas pole okupandid siiani suutnud luua usutavat pilti Hersoni või Melitopoli elanike toetusest.

Inimesed püüavad lahkuda ukraina vägede kontrolli all olevatel territooriumile ning neid takistatakse. Pensionäride passiandmeid kogutakse 10000 rubla eest. See on umbes sada eurot. Sama suur "preemia" maksti hiljuti ka Donetski piirkonna leskedele, kelle mehed said vene poolel sõdides surma.

Raketilöögid üle terve Ukraina jätkuvad. Seekord oli selleks Rivne ümbrus, kus venelased pommitasid arvatavasti mingit sõjaväeosa. Keegi surma ei saanud.

Tšernigivi ja Sumõ oblastite piirialadel käib endiselt tulega mõjutamine ning lisaks miinipildujatele on tulnud mängu ka raketiheitjad ja suurtükid. Analoogselt käitusid vene kallaletungi ja sõjaroimade jõud ka 2014. aastal, kurnates ja nõrgendades ukraina vägesid.

Ukraina ootab pikisilmi Rammsteini kontserti, see tähendab - kaitsealast tippkohtumist, millest võiks seekord olla rohkem osavõtjaid, kui eelmisel korral. Ukraina juhtkonna ootused sealt on kaasaegsed raketiheitjad ehk MLRS-id, mis oleksid suure laskeulatusega. Nende abiga loodetavast venelaste pealetungiindu kõvasti vähendada ja vastupanu murda.

 

Siilil on okkad endiselt alles. Jätkame vaatlust.