Suurbritannia kinnitas kohalikke nakatumisi ahvirõugetesse

Arst pressikonverentsil ahvirõugetest rääkimas. Foto: Riccardo Antimiani / EPA / Scanpix

Suurbritannias lisandub iga päev ahvirõugetesse nakatumisi, mis ei ole seotud reisidega Aafrika lääneossa, kus viirus on endeemiline, ütles tervishoiuametnik täna. 

Reedel registreeriti Suurbritannias 20 uut ahvirõugetesse haigestumist, uued andmed avaldatakse esmaspäeval.

Briti terviseturvalisuseamet (UKHSA) kinnitas, et valdav osa uutest nakatumistest on siseriiklikud. «Leiame haigusjuhte, mille puhul ei ole tuvastatav kontakt Lääne-Aafrikast pärit isikuga, nagu see oli varem,» ütles UKHSA meditsiininõunik Susan Hopkins BBC televisioonile.

Hopkins keeldus kinnitamast teateid, et üks haigestunu viibib intensiivravis, kuid ütles, et nakkuspuhang on koondunud suurlinnade geide ja biseksuaalide kogukondadesse.

«Elanikkonna jaoks on üldine risk praegu äärmiselt madal, aga ma arvan, et inimesed peavad selle suhtes tähelepanelikud olema,» märkis ta, lisades, et haigusnähud on suhteliselt leebed.

Esimene ahvirõugete juhtum avastati ÜK-s 7. mail patsiendil, kes oli naasnud reisilt Nigeeriasse. Haigus levib ka Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Ahvirõuged võivad levida kokkupuutel nakatunuga nahakahjustuste ja piisknakkuse teel, samuti ühise voodipesu või käterätikute kasutamise puhul.

Haigusnähtudeks on palavik, lihasvalud, lümfisõlmede turse, külmavärinad, kurnatus ning tuulerõugete sarnane lööve kätel ja näol. Haigus kestab tavaliselt kaks kuni neli nädalat.

Eraldi ravi ahvirõugete vastu ei ole, kuid on leitud, et rõugete vastu vaktsineerimine on 85 protsendi ulatuses tõhus ka ahvirõugete puhul.

Haridusminister Nadhim Zahawi ütles, et ÜK valitsus on juba asunud rõugevaktsiini varuma.