INTERVJUU ⟩ Prantsuse kaitseametnik: Balti õhuruumi turvab praegu rohkem meie hävitajaid kui kunagi varem

Prantsuse õhuväe hävitaja Mirage 2000-5F Ämaris tänavu 18. märtsil. Praegu juhib Prantsusmaa Ämarist Balti õhuturbemissiooni. Foto: Benoit Tessier / Reuters / Scanpix

Sõda Ukrainas on põhimõtteliselt muutnud Euroopa Liidu (EL) lähenemist kaitsepoliitikale ning nüüd tuleb mõelda, kuidas leida raha võimekuste arendamiseks, ütles usutluses Postimehele Prantsusmaa kaitseministeeriumi tippametnik Olivier-Rémy Bel.

Hiljuti Tallinnas Lennart Meri konverentsil osalenud asjatundja sõnul hinnatakse Pariisis väga, et eestlased otsustasid Prantsusmaale Malis appi tulla, ning vastastikuse solidaarsuse märgiks on Prantsusmaa suurendanud sõjalist kohalolekut nii Eestis kui ka mujal Ida-Euroopas.

Alates Ukraina sõja puhkemisest on EL astunud kaitsevaldkonnas kaks pretsedenditut sammu: esiteks oleme ELi rahaga ostnud Ukrainale relvastust ning teiseks leppisid valitsusjuhid märtsi lõpus kokku ühise 5000-pealise kiirreageerimisüksuse loomise. Kui kaugel üksusega praegu ollakse?

Euroopa Liit läbib kaitse­vald­konnas praegu fundamentaalset muutust. EL sai alguse kui majanduslik projekt, mis pidi asendama toorel jõul põhineva korra õigusel põhineva korraga. Nüüd aga hakkab EL mõistma, et temast peab saama tõeline geopoliitiline tegija, kes suudab seista silmitsi maailma suurvõimudega.

Esimese šoki saime juba 2014. aastal Krimmi ­annekteerimisega ning sealt algas muutus mõtlemises, mis viis näiteks ­Euroopa Kaitsefondini. See oli tohutu samm edasi, sest EL asus ­seeläbi rahastama kaitsetööstust, mis varem oli juba omaette suur tabu.