L, 25.06.2022

WHO assambleel annavad tooni Ukraina ja pandeemia

AFP/BNS
WHO assambleel annavad tooni Ukraina ja pandeemia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peakorter Genfis.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peakorter Genfis. Foto: Denis Balibouse / Reuters / Scanpix

Laastav sõda Ukrainas ähvardab Maalima Terviseorganisatsiooni WHO iga-aastasel assambleel varjutada muud tervishoiukriisid ning reformi, mida on kavandatud uute pandeemiate ärahoidmiseks.

«Selle sõja tagajärjed on laastavad tervisele, elanikkonnale, tervishoiuasutustele ja tervishoiutöötajatele,» rääkis Prantsusmaa president Emmanuel Macron Maailma Terviseorganisatsiooni 75. assambleel.

Oma videopöördumises kutsus Macron üles toetama Ukraina esitatud resolutsiooniprojekti, mis mõistab teravalt hukka Venemaa kallaletungi, sealhulgas üle 200 Ukrainas aset leidnud rünnaku tervishoiu, sealhulgas haiglate ja polikliinikute vastu.

Teisipäeval arutlusele tulev resolutsioon hoiatab ka tervise hädaolukorra eest Ukrainas ning toob esile selle vahetud mõjud väljaspool Ukrainat, sealhulgas teraviljaekspordi peatumise, mis süvendab üleilmset toidujulgeoleku kriisi.

Ehkki Venemaa on paljudest rahvusvahelistest organisatsioonidest kallaletungi järel Ukrainale välja arvatud, ei näe WHO sellist sanktsiooni ette.

«Üleskutset nende väljaviskamiseks ei ole,» ütles üks lääne diplomaat AFPle, tunnistades, et WHO reeglid lubavad vaid väga nõrku sanktsioone.

Esmakordselt pärast koroonapandeemia puhkemist kohtuvad 194 WHO liikmesriiki vahetult silmast silma.

Muude küsimuste kõrval otsustab assamblee ilmselt, et tema praegune juht Tedros Adhanom Ghebreyesus saab veel ühe viieaastase ametiaja.

Tema esimese ametiaja muutis tormiliseks koroonapandeemia, kuid organisatsiooni kõigutas ka selle esindajate seotus seksuaalse väärkohtlemise skandaaliga Kongo DVs.

Üks peamisi arutlusele tulevaid reforme puudutab WHO rahastamist. Riikidelt oodatakse kindlat ja paindlikku rahastamiskava, et tagada organisatsiooni kiire reageerimine ülemaailmsetele terviseohtudele.

WHO kahe aasta eelarve aastateks 2020–2021 oli 5,8 miljardit dollarit, kuid ainult 16 protsenti sellest moodustasid tavapärased liikmemaksud.

Idee on tõsta ligi kümne aasta jooksul liikmemaksude osakaal järkjärgult 50 protsendini. Samal ajal oodatakse WHOlt reforme, sealhulgas rahastamise ja inimeste värbamise läbipaistvuse suurendamist.

Koroonapandeemia tõi esile üleilmse tervishoiusüsteemi suured puudused ning riigid on kokku leppinud, et tulevikupandeemiate ärahoidmiseks tuleb teha muudatusi.

Märksõnad
Tagasi üles