Saksamaa nõuab läbipaistvat juurdlust uiguuride väärkohtlemise asjus

Uiguuri meeleavaldajad 2021. aasta 1. oktoobril Hiina-vastasel meeleavaldusel Istanbulis. Foto: DILARA SENKAYA / REUTERS / SCANPIX

Saksamaa kutsus teisipäeval korraldama läbipaistvat juurdlust seoses värskete «šokeerivate» väidetega, mille kohaselt on Hiina võimud pannud taaskord toime räigeid inimõigusrikkumisi moslemitest uiguuride vastu Xinjiangis.

Väited inimõigusrikkumistest tõi avalikkuse ette meediaühendus, avaldades lekkinud dokumente, mis ilmselt viitavad Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas toime pandud rikkumiste katalogiseerimisele.

Telefonikõnes oma Hiina kolleegile Wang Yile tõi Saksa välisminister Annalena Baerbock esile «šokeerivaid teateid ja uut tõendusmaterjali äärmiselt tõsistest inimõigusrikkumistest Xinjiangis ja kutsus läbi viima läbipaistvat juurdlust», ütles Saksa välisministeeriumi pressiesindaja avalduses.

Hiina välisministeerium tõrjus süüdistusi, nimetades lekkinud dokumente «laimavate Hiina-vastaste jõudude kokkuklopsitud materjaliks».

Ministeeriumi kõneisik Wang Wenbin heitis meediale ette valede ja kuulujuttude levitamist.

Tuhanded lekkinud fotod ja ametlikud dokumendid Xinjiangist on heitnud valgust vägivallavõtetele, millega jõustatakse piirkonnas massilist kinnipidamist, ütlesid uurijad teisipäeval.

Akadeemik Adrian Zenzi omandatud dokumendid avaldati ajal, mil ÜRO inimõigusjuht Michelle Bachelet valmistub kauaoodatud ja vastuoluliseks visiidiks Xinjiangi.

Aktivistide sõnul on Hiina saatnud piirkonnas kinnipidamiskeskustesse ja vangilaagritesse üle miljoni uiguuri ja teiste moslemivähemuste esindaja. Peking väidab, et tegu on kutseõppekeskustega.

Suur hulk politseifotosid ja sisedokumente, mille saatis Zenzile anonüümne allikas, kes häkkis Xinjiangi võimude andmebaasidesse, on järjekordne märk, et massiline kinnipidamine pole olnud kaugeltki vabatahtlik. Dokumendid osutavad, et jõulist mahasurumist on nõudnud riigi kõrgemad juhid, nende seas president Xi Jinping.

Dokumentide seas on Xinjiangi Kommunistliku partei endise sekretäri Chen Quanguo 2017. aasta kõne, milles ta väidetavalt käsib valvuritel tappa kõik, kes põgeneda proovivad, ja kutsub võime «usujuhte rangelt kontrollima».

Avaliku julgeoleku ministri Zhao Kezhi kõnes 2018. aastast mainitakse otsekäsku Xilt kinnipidamiskeskuste mahtu suurendada.

Peking eitas algul laagrite olemasolu, kuid hakkas hiljem väitma, et tegemist on kutseõppekeskustega, kus käiakse vabatahtlikult ja juuritakse välja usuäärmuslust.

Lekkinud dokumentide kohaselt pidasid riigijuhid vähemusrahvust julgeolekuohuks. Zhao hoiatas, et ainuüksi Xinjiangi lõunaosas on üle kahe miljoni inimese «äärmusliku usulise mõtte ränga mõju all».