ÜLEVAADE ⟩ Lekkinud politseidokumendid lükkavad ümber Hiina senised väited «ümberõppelaagritest»

Uiguure toetav meeleavaldus Genfis asuva ÜRO peakontori ees. Foto: Martial Trezzini/EPA/Scanpix

• Leitud tõendid kinnitavad, et ümberõppelaagrites viibivad inimesed võimude sunni tõttu.
• Süsteemiga on seotud ka Hiina kõrgem juhtkond, kust on tulnud instruktsioone karmimaks korraks.
• Põgenemiskatsetele regeageerib relvastatud politseiüksus, kel on õigus põgenike pihta tuli avada.

Eile avaldas Washingtonis asuv Kommunismiohvrite Mälestamise Sihtasutus väidetavalt Hiina Xinjiangi piirkonna politseiandmebaasidest pärit toimikud, mis annavad aimu uiguuride ja teiste vähemusrahvuste olukorrast Hiina «ümberõppelaagrites».

Dokumendid avalikuks teinud sihtasutuse väitel tõestavad need andmed nn ümberõppelaagrite vanglalaadset olemust ja näitavad Pekingi otsest seotust Lääne-Hiinas toimuva massilise interneerimiskampaaniaga, mis ei ole sugugi vabatahtlik, nagu Peking väidab.

Seniolematud tõendid

Avaldatud toimikud sisaldavad süstematiseeritud kogumit ametnike salajastest kõnedest, kinnipeetute piltidest, kümnetest tuhandetest dokumentidest ja andmetabelitest, mis annavad uiguuride kohtlemise ja Xinjiangi laagrite asjatundja Adrian Zenzi sõnul seniolematu sissevaate Hiina ametivõimude mõtetesse ja tegutsemisprotsessi seoses uiguuride tagakiusamisega.

Xinjiangi regioonis asuv hoone, mida peetakse üheks Hiina vähemusrahvustele mõeldud nn ümberõppelaagriks. Foto: Greg Baker/AFP/Scanpix

Ühtlasi toob sihtasutuse vanemteadur Zenz välja, et põhiliselt 2017. ja 2018. aasta kohta käivad toimikud annavad aimu ka Hiina presidendi Xi Jinpingi isiklikust seotusest Xinjiangis toimuvaga.

Sihtasutuse president Andrew Bremberg ütles leket kommenteerides, et avaldatud dokumendid näitavad, et Peking on seni valetanud uiguuride inimõiguste järgimise kohta.

«Rahvusvaheline kogukond peab viivitamatult reageerima ja astuma kindlaid samme, et võtta Hiina nende julmuste eest vastutusele,» kutsus Bremberg üles teisi riike uutele andmetele reageerima.

Ühena esimestest reageeris toimikud lekitanud sihtasutuse presidendi üleskutsele Saksamaa välisminister Annalena Baerbock, kes eilses telefonikõnes Hiina kolleegi Wang Yi’ga tõstatas Xinjiangis inimõiguste rikkumise teema ja ärgitas algatama läbipaistvat juurdlust, vahendas BNS Saksamaa välisministeeriumi pressiesindaja avaldust.

Ligipääs salajastele dokumentidele saadi anonüümse allika abil, kes enda sõnul häkkis Xinjiangi piirkonna politsei andmevõrgustikesse, et sealt kõnealused salajased toimikud alla laadida ja dekrüpteerida.

Karmid reeglid

Kogutud tõenditest pea kõige kaalukamatena tuuakse välja politseinike töögraafikud, väljaõppejuhendid ja laagrite valvamise instruktsioonid, mis kinnitavad lisaks relvastatud kohalolule ka sunnijõu kasutamist.

Andmestikus on võimuesindajatele olemas ka juhend selle kohta, kuidas tuleb käituda, kui mõni nn õpilane üritab mõnest laagrist põgeneda. Kui käivitub põgenemisest märku andev alarm, tuleb kõik alad sulgeda ja saata kohale laagri enda relvastatud politsei. Kui põgeneja hoiatuslaskude peale ei peatu, on politseinikele antud selge käsk: põgeneja tuleb tappa.

Pärast põgenemiskatse tõkestamist tuleb ametnikel kõik kinnipeetud põgenejad ülekuulamiseks ära viia, samas kui laagri juhtkond keskendub teiste õpilaste mõtete ja emotsioonide stabiliseerimisele, et tagada kooli turvaline ja stabiilne olemine, seisab dokumentides. Kinnipeetavate transportimisel kasutatakse väidetavalt üldiselt käeraudu ja ahelaid.

Arvatava nn ümberõppelaagri valvetorn Xinjiangi regioonis. Foto: Greg Baker

Sellised instruktsioonid arvatakse pärinevat Pekingi kõrgetelt ametnikelt, sest avaldatud toimikutes on ka dokumenteeritud kõned, kus kõrgetel kohtadel olevad tegelased nõuavad julgeolekujõududelt tule avamist, kui keegi proovib põgeneda või julgeb riigile vastu hakata. Need kõned kinnitavadki Pekingi informeeritust ja lähedast seotust nende laagrite tegevusega.

Peale piltide kinnipeetavatest koos nende nime, vanuse, päritolu ja andmetega nende staatuse kohta laagris leiab lekkinud toimikutest arvukalt pilte politseiõppustest, kus harjutati, kuidas tekkinud rahulolematust ohjeldada või põgenemist tõkestada.

Suureks probleemiks nende nn ümberõppelaagrite puhul on peetud ülerahvastatust – ka sellele saadi eile avaldatud toimikutest tõendusmaterjali. Inimõigusaktivistide andmetel viibib seesugustes kinnipidamisasutustes üks kuni kaks miljonit uiguuri ja teisi vähemusrahvuste esindajaid.

Hiina välisministeerium tõrjus eile süüdistusi, nimetades lekkinud dokumente Hiina-vastaste jõudude kokkuklopsitud laimavaks materjaliks ning heites meediale ette valede ja kuulujuttude levitamist, vahendas AFP.

Hiinat külastava ÜRO inimõigusjuhi visiit keskendub Xinjiangi uiguuridele

ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet koos Hiina välisministri Wang Yiga esmaspäeval. Foto: Deng Hua/Xinhua/AP/Scanpix

ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet alustas esmaspäeval kuuepäevast visiiti Hiinas, mille käigus külastab ta ka Xinjiangi piirkonna linnu Ürümqit ja Kashgari, millele talle on lubatud piiramata juurdepääsu.

Bachelet on esimene Hiinat külastav ÜRO inimõigusjuht viimase pea 20 aasta jooksul. Alates 2018. aastast on ÜRO pidanud Hiinaga läbirääkimisi takistamata ja sisulise juurdepääsu üle Xinjiangile, vahendas BNS.

Bachelet lubas, et arutab Guangzhous Hiina välisministri Wang Yiga väga olulisi ja tundlikke teemasid. Ühtlasi avaldas ta AFP teatel lootust, et koostöö Hiinaga on võimalik, ning lubas kohtuda kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide, ettevõtete esindajate ja teadlastega.

Välisminister Wang väljendas kohtumisel Bachelet’ga lootust, et märgiline visiit lubab suurendada üksteisemõistmist ning tuua seni Hiina kohta levinud valeinfos selgust. Samuti väitis ta, et Pekingile on etniliste vähemuste õiguste kaitsest saanud tähtis osa tööst inimeste turvalisuse kaitsmine on Hiina pikaajaline eesmärk.

Mitu riiki on aga avaldanud muret, et Bachelet’ visiit on Hiina kommunistlikele võimudele propagandavõimalus ning Hiina võimud korraldavad talle justkui lavastatud ringkäigu, mille jooksul ta tegelikkusega kokku ei puutu.

Suurbritannia suursaadik Hiinas Caroline Wilson rõhutas näiteks Bachelet’le üle, et väga tähtis on saada piiranguteta juurdepääs Xinjiangi uiguuri autonoomsele piirkonnale ja pidada eravestluseid sealsete inimestega.

Ameerika Ühendriikide esindajate hinnangul on ebatõenäoline, et Bachelet saab visiidi käigus inimõiguste olukorrast Hiinas ilustamata pildi, kuna tal puuduvad kindlad garantiid selle kohta, mida ta täpselt näeb.

Paguluses viibivad uiguurid on viimastel nädalatel korraldanud hulga meeleavaldusi, kus nõutakse, et Bachelet külastaks nende sugulasi, keda Xinjiangis kinni peetakse. Siiski ei oota ka nemad visiidist olukorra erilist paranemist.