/nginx/o/2022/05/25/14574014t1hc457.jpg)
Rootsi ja Soome delegatsioonid kohtuvadtäna Türgi ametnikega, lootes klaarida erimeelsused Ankaraga, kes on vastu nende NATO-ga liitumisele, ütles Soome välisminister Pekka Haavisto.
Soome ja Rootsi delegatsioonid üritavad veenda Türgit oma NATO-kõlbulikkuses (2)
«Kui näeme probleeme tulemas, võtame seda muidugi diplomaatiliselt. Saadame nii Rootsis kui Soomest oma delegatsioonid Ankarat külastama. See juhtub homme,» ütles Haavisto teisipäeval Šveitsis Davosis Maailma Majandusfoorumil osalejatele.
Rootsi ja Soome taotlesid ühinemist transatlantilise liiduga pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.
Hispaania peaminister Pedro Sánchez ütles teisipäeval, et mõlemad riigid osalevad alliansi juunikuisel tippkohtumisel.
«Praegu pole ainult sõda, see on uus Venemaa, see on uus keskkond,» ütles Rootsi rahandusminister Mikael Damberg.
«Lõpuks nõustus enamik elanikke, enamik erakondi, et käes on aeg tõdeda, et meil on NATO sees turvalisem kui väljas.»
Türgi välisministeerium kinnitas, et presidendi kõneisik Ibrahim Kalin ja asevälisminister Sedat Önal kohtuvad kolmapäeval Soome ja Rootsi ametnikega.
Eraringhääling NTV tsiteeris Türgi välisministrit Mevlüt Çavuşoğlut, et Ankara on ette valmistanud «lepingu projekti», mis on arutelude aluseks.
Türgi soovib «garantiisid», mida saab anda ametlikus allkirjastatud lepingus, ütles ta.
NATO liige Türgi on ammu süüdistanud Põhjamaid, eriti Rootsit, kus on tugev türgi immigrantide kogukond, et need varjavad keelatud kurdi võitlejaid ja riigipöördekatses süüdistatava vaimuliku Fethullah Güleni tagaotsitavaid toetajaid.
President Recep Tayyip Erdoğan hoiatas laupäeval, et Türgi on nende kahe liikmesuse vastu, kui tema muresid arvesse ei võeta – see võib olla suur takistus, kuna NATO otsustes on vaja konsensust.
«Meie riigis on väga ranged reeglid igasuguste terroriaktide või terroristlike ettevalmistuste kohta ja me võtame neid piiranguid ja reegleid, mida ka Euroopa Liit on (seadnud) väga tõsiselt,» ütles Haavisto.
«Nüüd on muidugi meie aeg veenda (Türgit), et meie seadusandlus on kohane PKK (kurdi separatistide) ja muu suhtes,» lisas ta.
Kuid Haavisto hoiatas ka, et Põhjamaade taotlused on «küsimus NATO-le – kas NATO avatud uste poliitika kehtib või mitte?»
«Kui tuleb hetk, mil avatud uste poliitika enam ei kehti, on see suur muutus,» ütles ta.
Lisaks Põhjamaade ja Türgi vaheliste sasipundarde silumisele ütlevad analüütikud, et Ankara võib oma vastuseisu näitamisega püüda saavutada järeleandmisi teistelt NATO liikmesriikidelt, näiteks USA hävituslennukite tarnimist.
«Ma arvan, et motiivide üle on väga raske spekuleerida, sest protsessi alguses enne kandideerimist saime positiivseid signaale. Mis siis vahepeal muutus? Ma ei tea,» rääkis Damberg.
«Meie jaoks, võttes neid muresid tõsiselt, peaksime tegema oma kodutöö ja loodetavasti võib see olukorra lahendada.»
Damberg avaldas arvamust, et NATO on ka Rootsi ja Soome liitumisega tugevam... see on võib-olla ka kõigi teiste NATO liikmete jaoks oluline. Loodetavasti on sellel oma osa.