IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Venemaa viimane jõupingutus valmistab ette pinnast läbirääkimisteks Kiieviga (2)

Kahjustada saanud Ukraina tanki veetakse eile eemale rindejoonest Ida-Ukrainas Kramatorski linna lähistel. Foto: Carlos Barria / Reuters / Scanpix
Igor Taro
Copy

Venemaa paistab olevat koondanud kõik jõud viimaseks tõsiseks tõmbeks, et saavutada võimalikult soodne olukord kaitsesse asumiseks ning läbirääkmiste taasavamiseks, kirjutab Igor Taro eilse sõjapäeva kokkuvõttes.

Vene okupandid on koondanud kõik jõud Sjeverodonetski operatiivsuunale, rünnates korraga Lõmani, Popasna-Bahmuti ja Sjeverodonetski piirkonnas. Lõmanis ja Popasna-Bahmuti kandis on Vene väed saavutanud lokaalset edu ning ukrainlased tegutsevad üpriski keerulistes tingimustes, kuna Sjeverodonetski peamine varustustee pole enam turvaline.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel päeva alguse seisuga olid järgmised: ründajaid 29 350 (lisandus ööpäevaga 150) , tanke 1302 (+9), soomukeid 3194 (+28), suurtükke 606 (+2), raketiheitjaid 201, õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 205 (+1), helikoptereid 170, droone 480 (+4).

Need andmed viitavad pigem lahingutegevuse mõningasele vaibumisele eelneval päeval. Lennukite statistikas sisaldub n-ö demilitariseeritud Venemaa kindralmajor, kes istus spetsialistide puudusel ise lennumasina «sanga», andis rakettidega õhulöögi ukrainlaste positsioonidele, heitis pomme ning seejärel kohtus rünnaku lõpus Stingeriga. Sellega lõppes tema ajutine tööleping Vene kallaletungi ja sõjaroimade jõududega alatiseks ning ta saab postuumselt mõne medali.

Lõman päev läbi pommirahe all

Harkivi suunal pole erilisi muutusi. Tsõrkunõ asula piirkonnale korraldasid Vene lennukid õhurünnaku. Suure tõenäosusega üritab Venemaa Ukraina vägede vastupealetungi ja oma külade vabastamist takistada, suunates sinna täiendavaid jõudusid. Ukraina pool polegi saanud selles piirkonnas viimase nädala jooksul edeneda.

Izjumi operatiivsuunal ei toimunud peamistest varasemates rünnakukoridorides Barvinkove ja Slovjanski suunal midagi märkimisväärset. Võimalik, et Vene üksused proovisid end ümber formeerida või täiendada varusid, et seejärel uue hooga taas alustada.

Mäkrimisväärne oli lahing Jaremivkast lõunas Pasika külas, kus pealetunginud Vene väed sunniti kaotustega taganema. Samas paistab see olevat juba osa Sjeverodonetski operatiivsuunast, kuhu kindlasti kuulub antud hetkel ka Lõman.

Venemeelsete nn separatistide üksused tulistavad eile Sjeverodonentski suunas haubitsast lendlehtedega täidetud mürske.
Venemeelsete nn separatistide üksused tulistavad eile Sjeverodonentski suunas haubitsast lendlehtedega täidetud mürske. Foto: Aleksandr Jermotšenko / Reuters / Scanpix

Sjeverodonetski operatiivsuunal käivad kõige vihasemad lahingud. Lõmani linn oli terve eilse päeva väga tugeva pommirahe all – kõik linnaosad said seda tunda. Sama olukord oli ka Sjeverodonetskis. Lõmani pommitamine meenutab varem tuhaks löödud Rubižnet ja Popasnat.

Viimase ümbruses on Vene okupantide üksused ikkagi taas saavutanud lokaalset edu, liikudes Lõpove-Bilohorivka teljel ja suutes Bahmuti-Lõssõtšanski maantee, mis on olnud Sjeverodonetski suuna peamiseks varustusarteriks, suurtükitulega katta.

Lääneriikidel poleks aga vaja teha muud, kui anda ukrainlastele neid relvasüsteeme, mida nad on pikalt oodanud.

Samuti edenesid Vene väed Svitlodarski veehoidla kanti. Seda suutsid nad mitte Popasna kaudu, vaid eraldi rünnakukoridoris, murdes läbi Donbassi rinde. Svitlodarski ja mõne piirneva asula hõivamine õgvendab rindejoont Avdijivka ja Popasna vahel. Svitlodarskis olevat okupandid liikunud väikeste gruppidena.

Sjeverodonetski vahetus läheduses okupandid edu ei saavutanud, kuigi ründasid kõigist suundadest. Sama lugu on Lõssõtšanski lõunasuunaga – ukrainlaste kaitse peab.

Küsimusi on tekitanud Ukraina presidendi väljaütlemine, et neil on 20 korda vähem tehnikat ja raskerelvi kui Vene poolel. See võib olla nii lokaalselt mõnes kohas, kus kaitses on kergejalavägi – näiteks territoriaalkaitse. Samas võib see olla ka mõnevõrra ülepaisutatud, kuigi kindlasti leiaks Venemaa ladudes veel igasugu tehnikat, aga see pole sellisel juhul enam välismaa komponentidega, mis võimaldas teha neist enam-vähem nüüdisaegsed riistapuud.

Vene väed püüavad esimest poolvõitu

Ilmselt on ukrainlased Sjeverodonetski piirkonnas korralikult kaevunud – kui neile varustuskindlus suudetakse mingil määral tagada, siis võivad Vene väed seda ala võtma jäädagi.

Oluliseks on ta kujunenud seetõttu, et Sjeverodonetski lõigu äravõtmisel hõivaksid okupandid lõpuks kogu Luhanski oblasti territooriumi ja see oleks neil esimene poolvõit.

Donbassi muudel rinnetel paistab pealetungitegevustes paus olema. Avdijivka ja Marjinka piirkonnas toimusid õhulöögid. Samuti oli suurtükituli Avdijivka, Piski ja Marjinka küladele. Elavjõu pealetunge ei fikseeritud.

Hobune sööb eile karjamaal roostetava Vene tanki kõrval Sumõ oblastis Tšupahivkas.
Hobune sööb eile karjamaal roostetava Vene tanki kõrval Sumõ oblastis Tšupahivkas. Foto: Ivan Alvarado

Zaporižžja kandis jätkus olukord tulelöökidega ukrainlaste positsioonide pihta. Pealetungi ei kavandatud. Melitopoli linnapea Ivan Fjodorov paljastas, et eilne plahvatus ja valangud olid partisanide kätetöö ning selle tulemusel suudeti häirida Vene okupantide varustuskanaleid.

Hersoni oblastis tegid Vene lennukid taas õhulöögi Snihurivka külast põhja pool. Samuti olid seal rakendatud Uragan raketiheitjad ukrainlaste positsioonide pihta, mis asuvad Krõvõi Rihi suunal ning hoiavad osa oblastist endiselt vabana.

Vene okupandid olevat taas üritanud kinnitada rohkem kanda Ussisaarel. Toetava meetmena on Krimmi poolsaarele paigutatud õhukaitsesüsteem S-400. Peamiselt on seal muidugi tegu Odessa sadama blokeerimisega ning varem ka ristleja Moskva uppumiskoha turvamisega, millelt okupantide sukeldujad tõid ära meeskonna surnukehi ning tehnikat, mida ei soovitud jätta kolmandate riikide kätte.

Lääs langenud Kremli mõju ohvriks?

Ukraina pool on juhtinud tähelepanu lääne meedias sünkroonselt ilmunud üleskutsetele lõpetada kolmekuuline sõda sellega, et ukrainlased nõustuksid territooriumide loovutamisega Venemaale. Seda peetakse Kremli mõjutustegevuse tulemuseks.

Sama aktsiooni osaks oli ka Vene julgeolekunõukogu juhi Nikolai Patruševi Vene meedia kaudu välja lastud sõnum, et Venemaa saavutab igal juhul oma tingimused Ukrainas ning võtku see nii palju aega, kui vaja. Püütakse lääneriike ilmselgelt hirmutada pika ja kurnava sõjaga.

Lääneriikidel poleks aga vaja teha muud, kui anda ukrainlastele neid relvasüsteeme, mida nad on pikalt oodanud – MLRS-tüüpi raketiheitjad, laevatõrjeraketid, tankid ja suurtükid. Tundub, et õhk on ka mõnevõrra problemaatiline valdkond. Tšehhi annetatud seitse ründekopterit Mi-24 on ehk samuti pisut abiks.

Eakas naine istub bussis eile evakueerimise ajal Donetski oblastis asuvast Soledarist.
Eakas naine istub bussis eile evakueerimise ajal Donetski oblastis asuvast Soledarist. Foto: Andri Andrijenko / AP / Scanpix

Nendel järeleandmistele kutsuvatel avaldustel on üks nõrk koht – need ei arvesta asjaoluga, et Venemaale tehtavad vastutulekud kasutatakse ära selleks, et tugevdada oma positsioone tulevikuks ja et tulla siis uute ja suuremate nõudmisega.

Ukraina ELi perspektiivi suhtes väga skeptilised poliitikud kordavad enam-vähem sama mantrat, mida Eesti kohta kõneldi 1990. aastate alguses – võib-olla saab liikmeks 20–30 aasta pärast, NATOsse võtta ei tohi, et mitte ärritada Venemaad jne. Kõik see ei teostunud sellisel viisil ning Eesti enda tehtud strateegiline valik realiseerus soovitud kujul. Samamoodi võib see realiseeruda ka Ukraina puhul, kui nad ise selle nimel pingutavad.

Venemaa paistab olevat koondanud kõik jõud viimaseks tõsiseks tõmbeks, et saavutada võimalikult soodne olukord kaitsesse asumiseks ning läbirääkimiste taasavamiseks. Kui Ukraina suudab selle vastu pidada, siis pole välistatud, et venelastel saab järgmise sellise rünnakupiirkonna avamiseks jõud otsa. Seega tuleb antud võitlust pidada sealsamas ja kohe, et mitte lükata asja edasi perspektiivis aastani 2035.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles