IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Venemaa püüab Ukrainat kiiresti läbirääkimislaua taha pressida (1)

Igor Taro
Copy
Sjeverodonetsk.
Sjeverodonetsk. Foto: ARIS MESSINIS / AFP / Scanpix

UKRAINA PÄEVIK 25.05: olukord Ida-rindel on Ukraina vägede jaoks raske ning Sjeverodonetski operatiivsuunal on see eriti kriitiline - vene okupandid olid jõudnud mingiks ajaks Bahmuti-Lõssõtšanski maanteele, püüdsid seda sulgeda, kuid pärastlõunaks oli maantee siiski liikluseks deblokeeritud.

Siiski on tegu olukorraga, kus venelased suudavad Sjeverodonetski piirkonna põhivarustusteed kaudtulega mõjutada. Vene okupatsiooniväed ei suuda murda ukrainlaste vastupanu Sjeverodonetski vahetus läheduses ning seetõttu on nad keskendunud praegu varustustee äralõikamisele.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel päeva alguse seisuga olid järgmised:
ründajaid 29450 (+100)
tanke 1305 (+3)
soomukeid 3213 (+19)
suurtükke 606
raketiheitjaid 201
õhutõrjesüsteeme 93
lennukeid 206 (+1)
helikoptereid 170
droone 491 (+11)

Ukraina, 25. mai 2022

Igor Taro

Numbrid on viimastel päevadel langenud ning võiksid kõnelda lahingute madalast intensiivsusest. Muidugi on teoreetiliselt võimalik, et venelased ei kanna kaotusi, kuid praktilises maailmas ning lähtudest suuremast tõenäosusest võib siiski eeldada, et kumbki osapoole ei ründa sama intensiivselt kui mõne nädala eest või on statistilise efekti põhjuseks lahingutegevuse koondumine üsna kitsale alale.
Vene okupandid püüavad näidata Ukraina haavatavust üle terve territooriumi ning seetõttu jätkavad raketilöökidega rindest kaugemates piirkondades ja piiriäärsete alade tulistamisega miinipildujatest.
Harkivi ümbruses on suurtükitulel toetav funktsioon - seda kasutatakse ukraina positsioonide pihta, kuhu venelased üritavad uuesti pealetungida. Need on äsja vabastatud külades Harkivi-Belgorodi maantee ärres ning mõned asulad ida pool, sh Ternova piiri ääres.
Izjumi operatiivsuunal pole suuremaid pealetunge tükk aega toimunud, kuid vene okupandid siiski teevad pingutusi, et muuta olusid soodsamaks - selleks on tehtud tulelööke Novodmitrovka külale Barvinkove suunas ning Dovgenke külale, mis on Slovjanski suunas. Pealetungitegevusi on üritatud Dovgenke ja Bogoroditšen küladele ning mõlemal puhul tuli okupantidel kaotustega tagasi pöörduda.
Lõmani linn saab pidevat pommirahet. Vene okupandid on valmistunud linna vallutama ning nagu neil tavaks, siis kõigepealt lastakse linn pulbriks. Alles seejärel proovivad nende võidukad väed saabuda.
Lõmanil on roll nii Severodonetski piirkonna ümberpiiramisel kui ka alternatiivtee rajamisel Slovjanskile, mis on Donbassi suuremaid veel okupeerimata keskusi. Sotsiaalmeedias levib juba fotosid vene okupantidega Lõmani linnas.
Sjeverodonetksi ega Lõssõtšanski piirkonnas vene okupandid olulisi läbimurdeid ei saavutanud, kusjuures, Sjeverodonetskis ei saavutanud nad neid üldse ja lõuna pool võeti ehk mõni ebaolulisem küla nende positsioonide vahetuse läheduses.
Seetõttu ongi selle operatiivsuuna põhijõupingutuse kohaseks valitud Popasna lähistel Bahmuti piirkond ehk peamise varustustee äralõikamine. Selleks on vene okupandid liikunud Popasnast kirde suunas - otse polnud ilmselt võimalik, samuti on nad mingil määral edenenud Popasnast lõunasse.
Tundub, et Svitlodarski piirkond Bahmuti maantee kõige lõunapoolseimas otsas kuni Lugani jõeni on venelaste kontrolli alla langenud.
Tegu on praegusel hetkel selle sõja võtmekohaga - kui venelased peaksid Sjeverodonetskis lüüa saama - see tähendab, et neil ei õnnestu oma kavatsus ellu viia, siis järgmise sarnase operatsiooni läbiviimiseks ei pruugi neil lähitulevikus enam jõudu olla.
Ukraina jaoks seisneb väljakutse sellest, et hoida kaitset sellisel viisil, et see säästaks ukraina armee võitlejaid, kuna tegu on äärmiselt kogenud kontingendiga. Seda näitab ka rinde püsimine Sjeverodonetski linna piiril.
Aktiivseid pealetungitegevusi oli ka Avdiivka piirkonnas, kuigi seal pidid vene okupandid pärast rünnakuid naaberküladele, taas taanduma suurte kaotuste tõttu. Samuti langes Avdiivka koos Donetskist lõunas asuva Marjinkaga õhurünnakute ohvriks.
Õhurünnakuid oli Zaporižžje rindel ka Orihhove kandis. Mõkolaivka ja Guljaipole piirkonnas tegutsesid vene okupantide suurtükid. Võimalik, et sinna on koondatud vägesid pealetungi alustamiseks. Lõunarinde kõige lõunapoolsemas otsas - Krimmi poolsaarel - tegutsevad ilmselt kohalikud diversandid.
Hersoni oblastis annavad tulelöögid aimdust kolmest eri suunast kuhu vene okupandid liikuda tahaks - Krivõi Rigi poole põhjas, Snigurivka kandis läände ja lõunasse ning Posad-Pokrovske piirkonnas loodesse. Kõigis neis suundades on ka Hersoni oblasti alasid, mis pole siiani Ukraina kontrolli alt väljunudki või on vabastatud.
Palju on kõneldud globaalse nälja riskidest Ukraina sadamate blokeerimise tõttu. Näha on, et venelased püüavad sellest teemast teha endale trumpkaardi ning püüavad sundida Ukrainast läbirääkimistesse nende tingimustel.
Venelaste jaoks näitab sanktsiooonide valu ulatust ka see, kuidas Ukrainat süüdistatakse läbirääkimsite eiramises. Venelaste kommunikatsioonist võib tajuda, et soovitakse läbirääkimiste laua taha sattuda võimalikult kiiresti ning seda rinde külmutamisega hetkepiirides. See viitab nende mõningasele arusaamisele oma vägede strateegilise võimekuse piiratuse kohta.
Seni on Ukraina suutnud sõja esimesel kuul vabastada okupantide riismetest 4 oblastit oma territoriumist ja tegid seda oma jõududega - vähese tehnika ja kergelt koolitatud võitlejatega.
Selge on see, et soomustehnikal pealetungiva vastase jaoks pole vasturünnakute tegemisel kergjalaväe üksustest suurt abi. Sellepärast takerduski ilmselt rinne Harkivi põhjaosesa. Pika laskeulatusega raskerelvad aitaksid ukrainalasi kindlasti olulisel määral oma territooriumi vabastamisega.
Nagu esmaspäeval Vikerraadios sai kõneldud, siis Ukraina kaitseministri nimekiri on umbes suurusjärgu võrra suurem, kui Euroopa riikide seinsed tarned. Suurusjärk tähendab üldiselt seda, et tuleks üks null juurde arvestada.
Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles