Sánchez: Hispaania reformib luureskandaali järel salateenistusi

Hispaania peaminister Pedro Sánchez. Foto: Fernando Alvarado/EPA/Scanpix

Hispaania tugevdab tipppoliitikute telefonide häkkimisega seotud skandaali järel oma luureteenistuste kohtulikku järelevalvet, ütles täna peaminister Pedro Sánchez.

Skandaal puhkes aprillis, kui selgus, et luureteenistused on häkkinud Kataloonia iseseisvuslaste juhtide telefone.

Hiljem kinnitas valitsus, et rünnati ka Sáncheze ning kaitse- ja siseministri telefone.

Skandaal põhjustas kriisi Sáncheze vähemusvalitsuse ja Kataloonia separatistliku erakonna ERC vahel.

Sáncheze habras koalitsioon sõltub parlamendis ERC toest eelnõude vastuvõtmisel ja võimul püsimisel kuni järgmiste üldvalimisteni 2023. aasta lõpus.

«Küsimus on kontrolli tagatiste tugevdamises, aga ka maksimaalse lugupidamise tagamises üksikisikute ja rahva poliitiliste õiguste suhtes,» ütles Sánchez parlamendile reformist teada andes.

Sánchez ütles ka, et valitsus võtab vastu uue seaduse «salastatud teabe» kohta, mis asendab senise seaduse, mis pärineb 1968. aastast, mil võimul oli kindral Francisco Franco diktatuur.

«Peame reeglid kiiremas korras demokraatlikele, põhiseaduslikele põhimõtetele kohandama,» lausus ta.

Valitsus vallandas läinud kuul skandaaliga seoses luureagentuuri CNI juhi Paz Estebani. Ta oli esimene agentuuri juhtinud naine.

Esteban tunnistas parlamendi komisjonile, et CNI nuhkis 18 katalaani separatisti järele, nende seas Kataloonia regionaalvalitsuse juht Pere Aragonès, kuid et seda tehti kohtu loaga.

Kanada küberjulgeoleku uurimiskeskus Citizen Lab teatas aprillis, et vastuolulise Pegasuse nuhkvaraga võeti 2017. aasta nurjunud iseseisvumiskatse järel sihikule vähemalt 65 Kataloonia iseseisvusliikumisega seotud isikut.

Mai algul teatas valitsus, et sama nuhkvaraga rünnati mais-juunis 2021 ka peaministri, kaitseminister Margarita Roblesi ja siseminister Fernando Grande-Marlaska telefone.

Sánchez on esimene ametisolev valitsusjuht, keda on Pegasusega teadaolevalt rünnatud.