IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Vene vägede tegutsemine okupeeritud aladel on kõike muud kui asjatundlik

Püha Javelin - seinamaaling Kiievis. Foto: Pavlo_Bagmut / Ukrinform / SCANPIX

UKRAINA PÄEVIK 26.05: Ukraina peab raskeid lahinguid Luganski oblasti administratiivkeskuse Sjeverodonetski pärast ning Vene okupatsiooniväed on suutnud mõnel pool pisut edeneda, muutes piirkonna varustamise keeruliseks.

Põhilöögisuunaks on jätkuvalt kujunenud Popasna ümbrus Bahmuti-Lõssõtšanski maantee piirkonnas, kust ukrainlased on suutnud vene okupante mõnel pool tõrjuda, sealhulgas hävitanud nende esimese kontrollposti maanteel.

Ukrainlaste vastupanu on endiselt tugev.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid päeva alguse seisuga järgmised -

ründajaid 29 600 (+150)

tanke 1315 (+10)

soomukeid 3235 (+22)

suurtükke 617 (+11)

raketiheitjaid 201

õhutõrjesüsteeme 93

lennukeid 206

helikoptereid 170

droone 502 (+11)

Ukraina, 26. mail 2022. Foto: Igor Taro

Peastaabi kommentaar oli, et suurimad kaotused olid vene okupantidel Avdiivka suunal. Mõnes mõttes kummaline proportsioon, kui kõige kriitilisemaks nimetatakse seisu hoopis mujal.

Ei ole tõenäoline, et ründavad üksused hõivavad maaalasid väheste või olematute kaotustega, kuna edasiliikumine toimub aeglaselt - ukrainlaste vastupanu on endiselt tugev.

Harkivi operatiivsuunal on taas hakanud end ilmutama sõjaroimarite kombed. Linna põhjaserv sai päeva jooksul mõned tabamused, millest õhtuks oli hukkunud 9 inimest. Mingit sõjalist või kaitsealast loogikat selles teos polnud. Lihtsalt tuim jõunäitamine, et sundida Ukraina võimusid okupandile alluma.

Harkiv on põhjast lõunasse umbes 20-kilomeetrise läbimõõduga ning seetõttu on lõunapoolsemad piirkonnad olnud turvalisemat ja saanud vähem hävitatud. Vene okupantide praegustest positsioonidest ulatuvad nad oma kaudtulega ainult põhjaserva.

Lõman paistab vene okupantide poolt lõviosas hõivatud olema.

Harkivis on hakanud käima metroo, kuna varasema ukrainlaste vastupealetungi järel teevad linnavõimud pingutusi enam-vähem normaalse elutegevuse taastamiseks. Seekord teatati, et tulelöökide tõttu metrood veel seisma ei panda, vaid eraldatakse tsoonid maa-alustes jaamades, kuhu saab varjuda ning transport jätkab samal ajal tööd.

Izjumi operatiivsuunast pole taas palju kirjutada. Mõned tulelöögid ja pealetungi katse Bogoroditšne suunal, mis ei arenenud millekski enamaks.

Lõman paistab vene okupantide poolt lõviosas hõivatud olema. Seal olid eelnevatel päevadel intensiivsed tulelöögid ja venelaste okuopatsiooniüksused jõudsid loodepoolsesse linnaserva juba üleeile. Täna on ukrainlaste päralt ainult kitsas riba lõunas raudteest teisel pool.

Suurtükituli on suunatud Lõmanist lõunasse jäävate asulate pihta, kus ukrainalased ümber grupeeruvad. Tundub, et peagi jõuab rinne ka seal Donetsi jõe joonele, kus vene okupantide huvi oleks forsserida see Siverski piirkonnas.

Nad on seda ka varem üritanud paralleelselt Bilohorivkaga, kuid ebaõnnestusid. Lõmani hõivamine oli vajalik kas pealetungi arendamiseks Slovjanskile või abilöögisuunana Sjeverodonetski ümberpiiramiseks. Tõenäoliselt tegutsevad vene okupandid vastavalt avanevatele võimalustele.

Sjeverodonetski juurdes käisid rünnakud mitmes koridoris ehk kõiki juurdepääsuteid kasutades. Intensiivsem katse võis olla Sjeverodonetskist kagus - Borivske piirkonnas, kuid paistab, et seal on okupandid ukrainlaste poolt tõhusalt seisatud. Ukraina üksused on linna ümbruses korralikult kaevunud ja venelaste suurtükituli neid hetkel veel välja peksta ei suuda.

Donetsi jõest teisel pool ja Lõssõtšanskist kagus on vene okupantidel olnud osaline edu Ustõnivka küla juurres, mis on Toškovkast omakorda põhjas. Paistab, et vene okupandid on liikunud kergemate üksustega jõeserva pidi, kuna Toškovkat ennast pole ukrainlased siiani loovutanud.

Probleem on nimelt selles, et eesliinil olevas linnastus pole ammu mingit energiavarustust.

Popasna kandis on vene okupantidel olnud kaks suunda. Loode suunas Bilogorivka peale (sarnane jõeületuskoha nimele, aga teine asukoht) Bahmuti-Lõssõtšanski maanteel. Võimalik, et just seal oli neil ajutine edu ja õnnestus tulla füüsiliselt maanteele kontrollpunkti paigaldama.

See peksti siiski laiali ja 50 okupanti koos sellega.

Kindlasti jätkub seal väga tugev vastasseis ja olukord on kriitline. See kõige suurem tee Sjeverodonetskisse pole enam turvaliselt kasutatav ning humanitaarkaupa viiakse inimestele teisi teid pidi, mille läbilaskevõime pole ehk nii suur.

Probleem on nimelt selles, et eesliinil olevas linnastus pole ammu mingit energiavarustust ja kohapeal ei saa isegi leiba küpsetada ja vesi ei voola kraanist, kõik oluline tuleb mujalt sisse tuua.

Edelas on venelased peale tunginud Bahmuti-Svitlodarski maantee poole ning hõivanud Midna Ruda asula. Selle liigutuse loogika on hõivata Popasnast edelasse jäänud tasku Svitlodarski kandis, Lugani jõe läänekaldal.

Avdiivka piirkonnas oli pealetungi intensiivsus taas tõusnud, kuig vene okupandid löödi kaotustega tagasi. Seal on olukord samuti kriitiline ning kohaliku päästeameti inimesed on Avdiivkast, kui ebaturvalisest piirkonnast lahkunud.

Kui päeva kaotuste suurim osa tuli seal, siis tähendab see intensiivseid rünnakukaitseid mitmes kohtas.

Tavaliselt tungivad vene okupandid peale paari rühma suuruse jõuga ehk 50-60 jalaväelast ja lisaks mingi tehnika. Tehnika kaotused on seekord ka pisut kõrgemad kui eelneval päeval. Ju on Avdiivkale surve alanud juba päev varem.

Donetskist lõunas Vugledari piirkonnas olid okupandid proovinud ukrainlaste kaitsest läbi tungida Zolota Niva piirkonnas, kuid ilmselt tulemusteta. Seal on välja kujunenud rindejoon Kašlagatši jõge pidi.

Selle pealetungi eesmärk oli kahtlemata Donetski oblasti okupeeritud territooriumi suurendamine, kuid see ülesanne paistab hetkel täideviimiseks palju ebatõenäolisem kui Luganski oblasti täielik hõivamine.

Zaporižžja kandis polnud pealetunge mööda maad, kuid mõistagi tulevusteta see asi ei möödunud. Venelased on koondanud seal jõude. Melitopoli kaudu toodid üks tankipataljon - vanad T-62 muuseumieksemplarid otsiti ladudest välja.

Nende peamine häda on vist see, et Javelini rakett hakkab olema kallim, kui see sihtmärk.

Selleks, et Ukraina võidukvadrandis jätkaks, on tarvis jätkuvat välistoetust nende pingutustele vene agressiooni tõrjumisel.

Hersoni oblastis proovisid vene okupatsiooniväed rünnada Mõkolaivka küla piirkonnas Krivõi Rigi suunal. Ilmselt oli eesmärk proovida Hersoni oblasti piirideni jõudmist.

Võib arvata, et see on vene sõjaväejuhtkonna jaoks üks peamisi küsimusi - kuidas jõuaks Luganski, Donetski ja Hersoni oblasti piirideni, et saaks edasi läbirääkimistesse asuda Ukraina de facto olukorraga leppima sundimiseks.

Lisaks olid tulelöögid rinde ulatuses - Mõkolaivisse viiva tee peale ja Ukraina kontrolli all olevatesse küladesse piirist pisut eemal.

Selleks, et Ukraina võidukvadrandis jätkaks, on tarvis jätkuvat välistoetust nende pingutustele vene agressiooni tõrjumisel. Peamiselt paistab puudu olevat korralikumast kaudtule võimekusest - suurtükkidest, mis laseksid 40 kilomeetrit ja enam ning reaktiiv-raketisüsteemidest, mis lendaksid 100 kilomeetrit ja enam.

Lisaks õhukaitset.

Sellised asjad jääksid vene maapealsete relvade laskeulatusest välja ja nendega oleks perspektiivis võimalik okupandid kogu Ukraina territooriumilt välja peksta.

Vene vägede tegutsemine okupeeritud aladel on kõike muud kui asjatundlik. Mariupoli on tekitatud tõsine koolera-oht, kuna kõikjal vedelevad ja suvaliselt maetud surnukehad tekitavad ohtu veevarustusele. Lisaks pole okupandid mõistnud ka kanalisatsiooni vajadust.

Hersoni oblastis Kahhovka kandis on tõsisemad probleemid hüdroelektrijaamaga. Sealsed hüdrovõimsused on muidugi mõnevõrra suuremad, kui Eestis oleme harjunud.

Nii lahingüksuse võitleja kui tagalakokk peavad oma ülesannet ja tegutsemisskeemi täpselt teadma.

Üks mõte, mis Eestiga paralleele omab, on seotud Ukraina poole kaotustega ja eriti aktiivse lahingutegevuse esimestel päevadel. Sellest kõneles ka Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi lõpurivistusel - Ukraina maksis üsna kõrget hinda kallaletungi esimestel tundidel, kuna üksuste formeerimine võttis aega.

Eesti eeliseks on võime formeerida üksusi ka ilma mobilisatsiooni väljakuulutamata juba toimivatesse gruppidesse, kes on omavahel harjutanud ja teavad täpselt oma ülesandeid ja kogunemiskohtasid.

See ei eelda vabatahtlikelt väga intensiivset panustamist ja olulise efekti saavutab juba 1-2 korda aastas nädalavahetustel harjutamistel käimine.

Nii lahingüksuse võitleja kui tagalakokk peavad oma ülesannet ja tegutsemisskeemi täpselt teadma, et vajadusel ei kujuneks nende üksuste käivitamine liiga pikaks.

Olen ikka korranud, et kui me soovime riigikaitse kõrvalt panustada raha ka teadus- ja arendustegevusse ning näeme samas vajadust täiendava ressursi järele, siis isiklik vaba aeg aitaks päris palju kompetseerida.

2% isiklikust vabast ajast ei võta kelleltki tükki küljest ning võimaldab vabalt jätkata kõigi muude huvide ja hobidega (jaht, purjetamine, golf, suvilas muru niitmine). See 50 tundi aastas oleks väga tuntav kvalitatiivhüpe, võrreldes näiteks kord 4 aasta jooksul metsas veetava nädalaga.

Pigem korraga vähem ja tihedamini - nii jääb materjal paremini meelde. Kes on sündmusi jälginud Ukraina Päeviku vahendusel järjepidevalt, saab hinnata, kuivõrd nende vabatahtlike tundidega tehtav ennetus kaalub üle neid ohvreid ja kannatusi, mida Ukraina on olnud sunnitud kandma.